Otse põhisisu juurde

Ringmajandus / Ma lõpetasin magistri

Kogu selle katuseehituse, Kris-Eveni sünni ja koroonakriisi kõrval .. tegelikult ma lõpetasin ju magistri ka!? Uskumatu!  

See läks nii möödaminnes kuidagi. Tänu sellele pandeemiale ei toimunud meil lõpupidu ja sama hästi võiks öelda, et tegelikult ma ei lõpetanudki, sest seda tunnet no ei olnud ja ei ole tegelikult siiani. Viimast semestrit, siis kui koroona möllama hakkas, meil enam polnudki. Magistris viimane kevadsemester on lõputöö kirjutamine 100%. Ja sellega sai ikka meeletult vaeva nähtud. 

Minu lõputöö teemaks oli Ringmajandus

See mega huvitav teema, justkui uus suund aga samas midagi, mida juba praktiseeritakse. Kogu see idee tuli sellest, kui sain tööl väikese panuse anda "Ringmajanduse strateegia koostamise metoodika väljatöötamine" projektile. Ja kui keegi tõesti soovib, siis mu eriline lõputöö on leitav SIIT

Ja kui juba jutt sellele läks.. tegelt ma esialgu mõtlesin kirjutada magistrist ja et kes ma nüüd siis olen ja mis ma teha võiksin.. igastahes. Ringmajanduse eesmärk on asendada praegune lineaarne majandussüsteem, kus me "toodame => tarbime => viskame minema" uue lähenemisega, kus me pärast kasutamist võtame asja uuesti ringlusesse. Eesmärk on kaotada see "viskame minema" mõtteviis ja lähenemine. Seda lihtsalt öeldes, sest seejuures on nii palju nüansse ja tegelikult oleme me juba pigem selle keskmise kujutise ehk taaskasutava majanduse faasis, sest osa materjalist me juba taaskasutame.  

Näiteks pakendi- või plastikuvabad poed või ka zero waste põhimõte - osa ringsest majandussüsteemist. Jäätmete vähendamine, jäätmete sorteerimine ja liigiti kogumine. Riidest poekoti kasutamine ja puuviljade mitte pakendamine eraldi kilekottidesse. Uute riiete ostmisel keskenduda kvaliteedile või eelistada taaskasutust. See, kui keegi vana mööblitüki üle värvib - osa ringmajandusest, sest see pikendab selle mööblitüki eluiga. See ja nii palju muudki. 

Kogu majandus liigub vaikselt ringse majandussüsteemi ehk ringmajanduse suunas. Isegi meile endale teadmata ja nimetagem seda kuidas tahes, aga lõppkokkuvõttes on siiski eesmärk vähendada kogu seda jama mida toodame/tarbime. Ja mida vähem me tarbime või tarbimisel kvaliteeti eelistame, seda enam me hoiame raha kokku. 

Tarbimise vähendamine = rahaline sääst = parem ka keskkonnale

Ringmajandus on oluline nii ettevõtja kui tavatarbija jaoks. Ja neid põhjuseid on mitmekümneid. Lõputöös käsitlesin pigem ettevõtja suunal indikaatorite väljatöötamist - mida ettevõtjad peaksid jälgima / mida tegema, et rakendada ringmajanduslikke põhimõtteid. Üks selline kasvav trend on "teiste jäätmed = sinu uus ressurss", kus ühe ettevõtte prügi on teise ettevõtte väärtuslik ressurss. Nagu nt Woola - lambavilla, mida muidu visataks minema, kasutatakse mullikile asemel. Sama näide kehtib ka Werrowooli kohta - vanast ajalehtest/lainepapist tehakse soojustusmaterjali. Põnev mida kõike välja mõeldakse ikka. :) 

Aga. 

Kirjutasin tähtsa töö ära, sain paberid kätte. Mis edasi küsite? Eks me näe mis tulevik toob. Väga põnev oleks tulevikus selles valdkonnas kaasa lüüa. :) 

Kommentaarid

Viimase aja populaarsemad postitused:

Õhksoojuspump ja elektrikulu

No nii. Aeg on teha vahekokkuvõte sellest, kuidas meie 4 kuud (pool sept, okt, nov, dets ja pool jaan) möödunud on. Ütleme nii, et üsna jäiselt. Ei, mitte et meil külm oleks toas aga välisagregaat toodab väga palju kondentsioonivesi. Liiga palju. Võttes aga arvesse seda, et see 24/7 töötab siis tõenäoliselt on see täitsa okei, et meil maja kõrval uisuväli. ( õhksoojuspumba paigaldus ) Esialgu oli idee võrrelda saadud elektriarveid, eurodes. Kui aga lepingut vahetasime ja uued kWh hinnad sellega kaasnesid, tundus otstarbekam kasutatud elektrienergiat võrrelda. Seega, siin see on:

Milline õhksoojuspump küll valida?

Allikas Hei Kõigile majahuvilistele! Juba mõnda aega pole renoveerimisest miskit kuulda olnud, eksole? Aga ega see ei tähenda, et meie tegutsenud poleks. Nüüdseks oleme jõudnud asjadega sinnamaale, et meil oleks vaja kütteallikat mis saaks ka iseseisvalt hakkama - tulenevalt praeguse hetke vajadusest kui ka mõeldes tulevikule. Me ei taha olla majaga nii seotud, et talvel -20 külmaga PEAME kodus olema. 

Laminaat, puit või üldse LVT?

Olen vaikselt oma mõtteid suunanud põrandakatete suunas ning vaadanud ringi ja uurinud, mis on siis ka hea. Mis hindadest me räägime, millised need materjalid on käega katsudes.. Et kui see hetk kätte jõuab ning on vaja otsustada ühe või teise vahel, tean ma vähemalt mida ma eelistan.  Arvan, et pole vajadust seletada täpsemalt mida kujutab endast laminaatparkett, mis on puitparkett või misasi see vinüülparkett on. Asun pigem asja kallale. Kui hinna järgi vaadata, siis ütleme et keskmiselt on laminaat 10€ ruut, puit ja vinüül on kuskil 20€. Sõltuvalt pakkumisest võib puit olla isegi vinüülist odavam, kuid LVT eesmärk on olla puidust vastupidavam ja soodsam.