Otse põhisisu juurde

Rahatarkus vol.3


Veel üks rahatarkuse postitus ehk vol. 3 - oma raha kasutuse jälgimine ja selle planeerimine. 

Väga (väga!) palju räägitakse eelarve pidamisest mõistmaks oma tulusid ja kulusid. Kohati tegelikult ma ütleks, et eelarve pidamine on vale öelda. Eelarve tähendab ikkagi seda, et inimene on teadlik sellest kuhu raha kulub ja eelarve alusel saab planeerida palju tuleb sisse ja palju läheb välja. Aga kui puudub täielik ülevaade palju ühele või teisele asjale kulub, on ka raske midagi planeerida. Seega tuleb alustada raha kasutuse jälgimisest - kuhu läheb ja kui palju läheb. 

Oma raha kasutamist hakkasin ma juba jälgima siis, kui hakkasin saama esimesi korrapäraseid sissetulekuid. Olen olnud isegi nii pedant, et ostutšeki alusel eraldi ridadele kirja pannud toidu, snäkid, hügieenitarbed, majapidamistarbed jne. Vaid nii sain reaalselt aru, palju kulus ebavajalikule. 

Kuna toidupoodidest saab juba kõike, siis tegelikult võib muudele asjadele kuluda sama palju kui ainult puhtalt toidule. Seega pole õige kokku lüüa kõik Coopis, Maximas või Selveris makstud summad ja öelda, et see oli toidukulu kui seal on hügieenitarbed, puhastustarbed, kodutarbed, riided, mänguasjad ja õhtuteks kommi, krõpsu, küpsiseid, jäätist, cocat jne. Võin öelda, et kodu- ja sellised puhastustarbed on väga suur kulu. Puhtalt toit (kui eraldi veel arvestada snäkk või selline mis pole otseselt vajalik) polegi tegelikult nii kallis kui võiks arvata. 

Ma pole aga väga kaua aega nii tubli olnud ja kulusid selliselt kirja pannud. Küll aga on meil peres tehtud selline huvitav asi nagu ühiskonto - Üks konto, kaks pangakaarti. Sinna kanname iga kuu alguses toiduks ja majapidamistarveteks mõeldud raha ja mõlemad saame Härraga sealt kasutada, sest kummalgi on oma pangakaart. Jube tüütu oleks, kui peaksime jagama ühte kaarti. Selline süsteem on meil toiminud juba mitu aastat ja täitsa võimalik, et kunagi ammu-ammu olen sellest ka blogisse kirjutanud. Aga näet, lahendus töötab ja vanamoodi enam ei oskakski. 

Lisaks on tänapäeval olemas juba igasugu äppe, mis näitavad sulle kaardimaksete põhjal, kuhu ja kui palju kulunud on. Ma olen aga liiga old school ja mu meelest on vana hea excel parem :D Üks valmis exceli tabel tulude-kulude kirja panemiseks on aga leitav SIIT

Ning eks selle kogumisega ole kaks probleemi - kas palk/sissetulek on liiga väike või kulutused liiga suured. Nüüd tuleb vaid endale otsa vaadata ja küsida, kas ma kulutan liiga palju ja saaks rohkem kokku hoida. Või on mu sissetulek liiga väike ja mul oleks vaja mingisugune muutus läbi viia, et sissetulekut suurendada. 

Kulutuste vähendamise või tulude suurendamise võimaluste osas soovitan taas vaadata FB Kogumispäeviku grupis ringi. Seal on koos väga palju inimesi, igalühel oma nipid ja trikid. Põhiline on siiski see, kui sa vähegi tahad ja kui sul on hea eesmärk mille nimel pingutada, siis suudad sa selle ka saavutada. Kellelgi pole lihtne. Väga paljud inimesed rabavad mitmel kohal ja kulutused on samuti miinimumini viidud ja uusi asju ostetakse vaid tõesti siis, kui häda käes. Ehk kui teised suudavad, siis miks sina ei suuda?

Ja mis ehk viimaseks mõtteks siia.. oluline oskus on pikaajaliste eesmärkide seadmine ja järjepidev sihi hoidmine. Teha iga kuu, iga nädal, iga päev selleks midagi, et lõppeesmärk saavutada. Nagu nt kodu ehitaminegi. Meie eesmärk pole kunagi olnud aastaga maja valmis ehitada suure pangalaenuga. Eesmärk on võimalikult palju ise teha ja võimalikult palju vältida laene, mis juba eos tähendab seda, et see venib pikale. Samas pole see meid kunagi heidutanud. Jah, vahest on küll selline tunne, et no kaua võib ja enam ei viitsi lihtsalt. Aga vahepealsed pisikesed eesmärgid annavad taas motivatsiooni juurde. Nagu nt uus ahi, uued põrandad, uus üliilus katus, vannituba mis on 90% valmis. Super ju! Selleks aastaks on järgmised eesmärgid ja nii me vaikselt liigume valmis kodu suunas. :) 

Kommentaarid

Viimase aja populaarsemad postitused:

Õhksoojuspump ja elektrikulu

No nii. Aeg on teha vahekokkuvõte sellest, kuidas meie 4 kuud (pool sept, okt, nov, dets ja pool jaan) möödunud on. Ütleme nii, et üsna jäiselt. Ei, mitte et meil külm oleks toas aga välisagregaat toodab väga palju kondentsioonivesi. Liiga palju. Võttes aga arvesse seda, et see 24/7 töötab siis tõenäoliselt on see täitsa okei, et meil maja kõrval uisuväli. ( õhksoojuspumba paigaldus ) Esialgu oli idee võrrelda saadud elektriarveid, eurodes. Kui aga lepingut vahetasime ja uued kWh hinnad sellega kaasnesid, tundus otstarbekam kasutatud elektrienergiat võrrelda. Seega, siin see on:

Milline õhksoojuspump küll valida?

Allikas Hei Kõigile majahuvilistele! Juba mõnda aega pole renoveerimisest miskit kuulda olnud, eksole? Aga ega see ei tähenda, et meie tegutsenud poleks. Nüüdseks oleme jõudnud asjadega sinnamaale, et meil oleks vaja kütteallikat mis saaks ka iseseisvalt hakkama - tulenevalt praeguse hetke vajadusest kui ka mõeldes tulevikule. Me ei taha olla majaga nii seotud, et talvel -20 külmaga PEAME kodus olema. 

Laminaat, puit või üldse LVT?

Olen vaikselt oma mõtteid suunanud põrandakatete suunas ning vaadanud ringi ja uurinud, mis on siis ka hea. Mis hindadest me räägime, millised need materjalid on käega katsudes.. Et kui see hetk kätte jõuab ning on vaja otsustada ühe või teise vahel, tean ma vähemalt mida ma eelistan.  Arvan, et pole vajadust seletada täpsemalt mida kujutab endast laminaatparkett, mis on puitparkett või misasi see vinüülparkett on. Asun pigem asja kallale. Kui hinna järgi vaadata, siis ütleme et keskmiselt on laminaat 10€ ruut, puit ja vinüül on kuskil 20€. Sõltuvalt pakkumisest võib puit olla isegi vinüülist odavam, kuid LVT eesmärk on olla puidust vastupidavam ja soodsam.