Otse põhisisu juurde

Rahatarkus vol.2


Nii. Rahatarkus vol.2 või siis pigem natuke sellest, et mis see on, millest meie oleme loobunud. Kogujad räägivad alatasa, et nad on loobunud ühest või teisest asjast. Mõni on loobunud iga päev väljas söömisest või söögi tellimisest. Teine ei käi uusi riideid 3x nädalas ostmas vaid nüüd käib hoopis korra nädalas/kuus. Kolmas aga pole juba viimased 5 aastat juuksuris ega hambaarstil käinud. 

Ehk.. see viimane on võibolla natuke liialdus. Aga miks ma selle näite tõin on see, et tähtis on mõista tasakaalu ekstreemse kogumise ja mõistliku eluviisi vahel. Sellise eluviisi, mis võimaldab koguda eesmärgi jaoks, aga samas sa ei tunne iga päev ebameeldivat survet, et sa ei saa endale lubada minimaalselt eluks vajalikku. Vaimne tervis ja heaolu on väga oluline ja pikaajaliselt on selline ekstreemne kogumise viis kahjulik. 

Mis ma tahan öelda - see kogumise idee ja mõte peab tulema endal. Selleks peab ISE valmis olema ja selle nimel peab olema valmis loobuma mitte nii olulistest asjadest. Asjad mida Sa ise tunned, et tegelikult ei ole vaja või saab soodsamalt. Kõik selleks, et tõesti suurema eesmärgi nimel koguda. Ja tegelikult ma üldse ei ütleks, et me oleme millestki nüüd meeletult loobunud. Me oleme ise need valikud teinud ja pigem ma nt ei tunnegi vajadust nende asjade järgi millest "loobunud" oleme.

Üks selline suurem kogumise eesmärk/viis on nt 50% klubi. 50% klubi on grupp neid inimesi, kes iga kuu (päriselt! iga kuu) pool kõigist oma sissetulekutest kõrvale panevad, ükskõik mis eesmärgi nimel siis. Meie nii ekstreemsed pole. Vist. Me ei kanna 50% eraldi kontole ja ei maksa sealt ehitusasju. Vb kui kõik kokku lüüa palju kuu lõikes ehitusele ära kulutame või alles hoiame ehituseks, siis ehk oleme ka 50% klubis. 

Aga. Kõht olgu täis, katus peakohal, pestud ja kasitud. Elementaarsed elamistingimused peavad siiski täidetud olema ja endal peab hea olema. Nagu öeldakse investeerimise kohta, et seda ei saa enne teha, kui sul on hea/mõnus/soe kodu ja kõht täis. Kui meil saab ka kodu suures plaanis valmis, tahaks samuti investeerimisega rohkem tegeleda. Aga see selleks. 


Toidu pealt me meeletult kokku ei hoia aga samas jälgime - nädalamenüü planeerimine, suuremad poeskäigud ja väikseid oste vähem, jälgime mis on soodsama hinnaga ja kust saab soodsamalt, ostame võimalusel rohkem. Aga samas me pole mega varujad. Sööme ikkagi külmiku tühjaks, et toitu raisku ei läheks. Veebruari kuus snäkke ei osta. Hea nii rahakotile kui kehale. 

Me ei käi väga palju kinos, teatris või muudel meelelahutuslikel üritustel. Väga minimaalselt, aastas korra, kui sedagi. Ma ausalt öelda ei mäleta millal ma viimati uue riideeseme endale ostsin (va uus jope nüüd, mis on selline vajalik kulutus), sest me tõesti ostame siis kui on vaja uut eset. Aga eks teinekord lubame ka endale mõne meelelahutusliku päeva / õhtu kui tõesti tunneme, et tahame seda ja see oleks vajalik. Traditsiooniks on kujunenud iga suvine Eesti roadtrip. Palju soodsam kui reis välismaale palmide alla. 

Tehnika ja uued seadmed on samuti sellised asjad millele me pigem ei taha kulutada - nt uus telefon, telekas, nutikell, kõrvaklapid vms asjad. Kui ostame, proovime valida mitte soodsa hinna vaid kvaliteedi järgi. Ehk samuti tuleb leida see tasakaal liigse kulutamise ja pikaajalise investeeringu vahel. Suuremate asjade ostmisel, või üldse mingite kulutuste tegemisel, pigem analüüsime pikalt. Isegi teinekord liiga pikalt. Et saaks see hea asi ja raha oleks õigesse kohta kulutatud. Kogumise kõrvalt võib ikka uusi asju osta, aga need peavadki olema läbimõeldud ja rahuldama kõiki olulisi ootusi. Ei ole mõtet osta soodsamat asja mis ei rahulda vajadusi. Aga pole mõtet ka üle maksta lisade ees mida mitte kunagi tegelikult ei kasuta.

Pika jutu kokkuvõtteks. Asjadest loobumine on subjektiivne mõiste, sest igaühe jaoks on see, millest ta "loobuma" peab, erinev. Ja tegelikult võib endale teinekord midagi head ka lubada. Selleks, et vaim oleks selge ja teekond eesmärgini kergem. 

Kommentaarid

Viimase aja populaarsemad postitused:

Õhksoojuspump ja elektrikulu

No nii. Aeg on teha vahekokkuvõte sellest, kuidas meie 4 kuud (pool sept, okt, nov, dets ja pool jaan) möödunud on. Ütleme nii, et üsna jäiselt. Ei, mitte et meil külm oleks toas aga välisagregaat toodab väga palju kondentsioonivesi. Liiga palju. Võttes aga arvesse seda, et see 24/7 töötab siis tõenäoliselt on see täitsa okei, et meil maja kõrval uisuväli. ( õhksoojuspumba paigaldus ) Esialgu oli idee võrrelda saadud elektriarveid, eurodes. Kui aga lepingut vahetasime ja uued kWh hinnad sellega kaasnesid, tundus otstarbekam kasutatud elektrienergiat võrrelda. Seega, siin see on:

Milline õhksoojuspump küll valida?

Allikas Hei Kõigile majahuvilistele! Juba mõnda aega pole renoveerimisest miskit kuulda olnud, eksole? Aga ega see ei tähenda, et meie tegutsenud poleks. Nüüdseks oleme jõudnud asjadega sinnamaale, et meil oleks vaja kütteallikat mis saaks ka iseseisvalt hakkama - tulenevalt praeguse hetke vajadusest kui ka mõeldes tulevikule. Me ei taha olla majaga nii seotud, et talvel -20 külmaga PEAME kodus olema. 

Aknad on tellitud.

Finally..  Uskumatu, ma ei jõua lihtsalt ära oodata millal me oma uued aknad kätte saame. Lõpuks, lõpuks saame need vanad, tuult läbi laskvad, osaliselt mitteavanevad, mädanevad aknad eest ära võtta ja asendada akendega, millal on olemas ka tuulutusfunktsioon. Sellest tunnen ma vanade akende puhul kõige rohkem puudust, neid pole võimalik natuke avada. Kas lahti või kinni.  Milline õnn lihtsalt. Aga. Teen ka väikse ülevaate, kui kaua see kõik aega võttis - alustades võimalike koostööpartnerite otsimisega ning lõpetades esimese sissemakse tegemisega. Muidugi oma kõige esimese hinnapäringu tegime eelmise aasta augustis. Siis oli meil mõte, et võiksime aknad vahetada. Tegime umbkaudsete mõõtutega ja esialgse kujundusega hinnapäringu 1-2 kohta, et saada ülevaade hindadest.  Jaanuaris võtsime asja uuesti käsile. Saatsin sel korral hinnapäringuid nii puit- kui plastakende tootjatele. Esimesed kirjad saatsin 16.jaanuar, kuid paar päeva enne seda hakkasin uurima toot