Nii. Rahatarkus vol.2 või siis pigem natuke sellest, et mis see on, millest meie oleme loobunud . Kogujad räägivad alatasa, et nad on loobunud ühest või teisest asjast. Mõni on loobunud iga päev väljas söömisest või söögi tellimisest. Teine ei käi uusi riideid 3x nädalas ostmas vaid nüüd käib hoopis korra nädalas/kuus. Kolmas aga pole juba viimased 5 aastat juuksuris ega hambaarstil käinud. Ehk.. see viimane on võibolla natuke liialdus. Aga miks ma selle näite tõin on see, et tähtis on mõista tasakaalu ekstreemse kogumise ja mõistliku eluviisi vahel . Sellise eluviisi, mis võimaldab koguda eesmärgi jaoks, aga samas sa ei tunne iga päev ebameeldivat survet, et sa ei saa endale lubada minimaalselt eluks vajalikku. Vaimne tervis ja heaolu on väga oluline ja pikaajaliselt on selline ekstreemne kogumise viis kahjulik. Mis ma tahan öelda - see kogumise idee ja mõte peab tulema endal. Selleks peab ISE valmis olema ja selle nimel peab olema valmis loobuma mitte nii olulistest asj