Varsti on meid juba rohkem

Terekest Kõigile! 

Vahepeal on kõik nii kiirelt läinud.. ja siis tuli veel see koroonaviirus.. palju ma sellest rääkima ei hakkakski aga eks tõsi ole, et meiegi igapäevaelu mõjutab see tugevalt. Me oleme Ragnariga kodused juba sellest päevast alates, kui N kuulutati veel õhtul välja eriolukord ja R jäime me juba koju. Võiks arvata, et nüüd kodus saab niii palju tehtud, aga ei. 

Eks seetõttu ole ka blogimine ja enda elu sotsiaalmeedias jagamine jäänud tahaplaanile, sest lisaks tööl käimisele tuleb ka magistritöö valmis kirjutada. Ja no sellega on nii ja naa. Tunneli lõpus valgus veel paistab. Mõtet mais lõpetamisest ei saa veel maha visata, võimalus veel täiesti on olemas. Aga kes teab, ehk koroona ei lasegi lõpetada. Või kaitsmine Skypes? See ka ju midagi uut. 

Aga ühe uudisega oleme jõudnud kõiki üllatada küll. Näiteks on meie perre oodata pisibeebit, seda siis augusti kuus, kui kõik plaanipäraselt läheb. Varsti saab juba pool teest mindud. Juba! Hetkel võtame veel rahulikult ja suurem rõhk on korda saada muud asjad (no nt magister), et siis peale seda võiks juba rohkem pühenduda pisikese tulekule. :) Ragnar loomulikult ootab omale vennat, sest tüdrukutel on ju tüdrukute mänguasjad ja tüdrukud ei mängi poiste mänguasjadega. :P Samas rääkis ta vanaemale, et no kui tüdruk tuleb, siis tuleb talle tüdrukute asjad osta. 

Peame plaane ka mida sel aastal maja juures ära teha ja kogume raha. Peaks valda ehitusteatise või siis ehitusloa avalduse ära esitama, sest kes teab kaua sellega aega võib minna. Kui aga sellega korras, pole ju vahet millal ehitama asud. :)

Hakkasin ka plaane pidama Ragnari sünnipäeva pidamiseks, aga just enne kui jõudsin hakata pidulistega suhtlema ja sünnipäevale kutsuma, tuli eriolukord. Õnneks on sel aastal 6. aasta tähistamine, seega pole ka hullu vaikselt omakeskis küünlaid puhuta ja küpsisetorti süüa. Peale kriisi tähistame :)


Peame ikka vastu ja võtame rahulikult seda kriisiaega! Nagu ikka öeldakse, pigem karta kui kahetseda.