Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva veebruar, 2018 postitused

Lõpp on vaikselt piilumas

Someone has been here...  Teree Kõigile!! : ) Mõtlen, et ... See nädal saab jällegi kooli. Vahelduseks. Ehkki väike väsimus hakkab tekkima on parem mõelda positiivselt ja see viimane ots ka veel ära teha. Mis ta siis ära ole.. Aprillis tuleb juba 4 eksamit ning siis juba bakalaureuse lõputöö valmis kirjutamine.  Ema ka nii paaniliselt ootab juba lõpetamise kutset.. hehe... Aega veel on ju. Enne vaja üldse lõpetada. Kuigi no, eks ma vaikselt hakkan sellele nüüd mõtlema ja ehk teeme ka väikse peo? Või tahaks keegi mulle lõpetamise puhul peo korraldada? Seega.. küll varsti ( paari kuu pärast... umbes mai lõpus... enne lõpetamist paar nädalat? ) saavad kõik ka omad kutsed. 😃 Nädalavahetusel viisin läbi kelgutamiskursuseid Ragnarile. Esiteks, kelgutamine pole nii lihtne, et lähed ja sõidad, rada on ka vaja sisse sõita. Teiseks, mitte kunagi ei tohi raja peal mäest üles tagasi kõndida. Nii rikud raja ära ning siis ei saa ilusti alla lasta. Kolmandaks oleks hea alusta

Aknad on tellitud.

Finally..  Uskumatu, ma ei jõua lihtsalt ära oodata millal me oma uued aknad kätte saame. Lõpuks, lõpuks saame need vanad, tuult läbi laskvad, osaliselt mitteavanevad, mädanevad aknad eest ära võtta ja asendada akendega, millal on olemas ka tuulutusfunktsioon. Sellest tunnen ma vanade akende puhul kõige rohkem puudust, neid pole võimalik natuke avada. Kas lahti või kinni.  Milline õnn lihtsalt. Aga. Teen ka väikse ülevaate, kui kaua see kõik aega võttis - alustades võimalike koostööpartnerite otsimisega ning lõpetades esimese sissemakse tegemisega. Muidugi oma kõige esimese hinnapäringu tegime eelmise aasta augustis. Siis oli meil mõte, et võiksime aknad vahetada. Tegime umbkaudsete mõõtutega ja esialgse kujundusega hinnapäringu 1-2 kohta, et saada ülevaade hindadest.  Jaanuaris võtsime asja uuesti käsile. Saatsin sel korral hinnapäringuid nii puit- kui plastakende tootjatele. Esimesed kirjad saatsin 16.jaanuar, kuid paar päeva enne seda hakkasin uurima toot

Kõik külmus lõhki.

Oiii Terekest, kaua oodatud talv ja miinuskraadid. Olimegi täiesti ära unustanud mida sa endaga kaasa tood.. hehh..  Mõnda aega tagasi, kui need esimesed suuremad külmad tulid, juhtus midagi, mida ei oodanud meist kumbki. Arutasime küll, et peaks vee välja laskma, lubab suuremat külma kui -2. Aga see jutt aga kuidagi vaibus, siis oli sada muud asja vaja teha, siis sinnapaika see jäigi.  Taustaks rääkides, meil on pioneer pliit veevärgiga. Pliidis sees on nn "pudel", küttekeha kust voolab vesi läbi ja kui pliidiall tuli, siis soojendab see vett torudes ja seeläbi ka radikates. Kunagi õigustas see süsteem ennast vägagi. Isegi sooja veega olime varustatud läbi selle. Aastate jooksul olid aga mitmed radikad ja nö boiler vahelt ära võetud, seega vee kogus süsteemis oli väga väike. Järgi oli jäänud vaid mitmete kümnete meetrite jagu torusid ja 2 radikat. Üsna tihti kippus vesi keema minema või teisalt, jahtus see väga kiiresti maha.  Kuna viimased järgi jäänud radik

If the plan doesn't work change the plan!

Heii hei! Nii mõnus lumi on maha tulnud. Võin küll kiruda, et auto lumine .. aga siis tuleb aega varuda, 10min varem toast välja astuda. Vahepeal tunnen, et olen natuke käest lasknud ennast. Hakkan liiga palju mõtlema sellele, et ei jõua, aega pole, jõudu pole, kõike on nii palju, kirjutad lõputööd aga sellega ka kuskile ei jõua, koolitööd palju, aprillis vaja 4 eksamit teha, juunis lõpetamine, mis edasi saab - magister? töö?.  Tunnen, et pean asja veidike rahulikumalt võtma. Selle tasakaalu uuesti üles leidma. Kuna ja kuhu ma selle ära kaotasin, ei tea. Hakkasin vist liiga kergekäeliselt seda võtma ja arvasin, et kõik hea tuleb ise kätte ja kõik halb läheb lausa joostes minema. Eks kogu mu minevik avaldab tugevat mõju siiani, aga ma ei saa lasta sellel jäädagi oma elu kujundama. See mis on olnud, nii hea kui halb mis on juhtunud, see ei tähenda, et tulevikus kordub kõik samamoodi.  Tegelikult olen ma õnnelik. Väga! See, et ma võtsin kätte ennast, sain jagu depressioonist

Perearst või asi.. ehk siiani pettunud selles olukorras.

Tahtsin just minna oma "igapäevast" jalutuskäiku tegema, aga näet... kell on tühi. See too häda nende nutikelladega ole, koguaeg aina lae ja lae. Siis kui minna tahad, vot siis ei saa, istud nagu hiir lõksus.  FB ma juba kirusin perearsti.. Nüüdseks olen ilma arsti abita ja oma rohtudega terveks saanud ( eriti inhalaatori abiga ). Eks näis, varsti uuesti, sest otseselt välja ju ei ravinud!? Nimelt üleeelmisel nädalal (22-28.jaan) jäi Ragnar haigeks ja jäin ka mina haigeks. Pidevalt oli enesetunne kehv, nohu, kurguvalu. Mingil määral nädala lõpuks see taandus, seega ei pidanud oluliseks arstiga ühendust võtta, sest kohe ei maksa ju kohale tormata nagu meid õpetatud ole.  Järgneval nädalal - Ragnar läks lasteaeda, mina valmistusin kooliks. Kolmapäeva hommikul ärkasin aga ilma hääleta, nii kurk kui ka põsed valutasid ja mandlite peal oli näha täpikesi. - Ühesõnaga uus põletik. Helistasin päeva jooksul mitmeid kordi arstile - enne lõunat, lõuna ajal ja õhtupoolikul.