✩ Kristina blogiii ✩

My dearest Bday!  #ehe emotsioon :)  Uskumatu, ongi jälle jõulud. See viimane nädal on olnud täis üllatusi ja meeldetuletusi, et tõesti, pühade aeg on taas saabumas. Ma olin tohutult üllatanud selle üle kui sain mõlema töökoha poolt pisikesed jõulukingitused. Ja see juhtus veel samal päeval. Nagu Wow! See oli küll selline lapselik tunne, kingituste aeg ... 

HEI!  Selle aasta alguses ma andsin endale mõnes mõttes lubaduse või pigem võtsin sellise seisukoha, et sel aastal olen parem ja kannan oma juuste eest rohkem hoolt. No... Ütleme nii, et parem hilja kui mitte kunagi, sest käisin eile selle aasta esimest, ja tõenäoliselt ka viimast korda , juuksuris. Tegelikult samas ka valetan, sest aasta algul märtsi kuus, käisin kuumakääri lõikusel. Ehk aastas 14,50€ + 20.00€ juukselõikuse eest maksta. Päris okei, ütleks ma. Igas kuus vähem kui 3€ :D 

Oih. Blogis on nii vaikseks jäänud. Eriti veel maja ehituse teemadel. No.. me oleme toimetanud ja teinud aga kuna nüüd on sellised nokitsemised siis otseselt midagi suurt valmis me ei ole saanud. Jõudsalt edasi, mis seal ikka. Uueks aastaks tahame kindlasti musta põranda vanasse sisekoridori maha saada ja ehk isegi vannitoa karkassi püsti. 

Kaunist ja meeleolukat pühadeaja algust!  Pühadeaeg peaks tähendama rahu, mõistmist, abivalmidust, teiste aitamise ja probleemide lahendamise aega. Ja võib öelda, et seda ka tehakse. Eriti kui vaadata seda, et pärast pikki pikki kuid on asi lõpuks jõudnud Facebookist teleeetrisse.  Ei, ärge saage valesti aru. Muidugi peab sellised FB petturid, kelmurid paljastama ja avalikustama ja "suure kella külge" asja panema. Jumala pärast, tehke seda ja tehke veel rohkem seda. Aga hetkel tekib mul küsimus nendele inimestele, kes päriselt ka tellivad läbi selliste "vahendajate". MIKS?  Inimene tellib läbi vahendaja selleks, et mitte ise tellides petta saada. Vahendaja tellib asju nendest kohtadest, kus inimene ise kardab petta saada. Kui aga juhtubki midagi ja kaupa ei saagi kätte ja vahendaja ei saa päriselt raha tagasi (ehkki need süsteemid on nii turvaliseks tehtud, et kaebuse korral jäta asi endale ja saad rahagi veel tagasi) ... No siis on kohe olemas inimene,

Eile õhtul jagas üks tuttav FB oma väga huvitavat leidu. Nimelt oli mandariini sees üks vingerdav ussike.. Mitte, et ma eile mandariine ostnud oleks. Samas ma nagu saan aru, et seda on üsna võimatu kindlaks teha ja kontrollida.. ja lahtised puu- ja juurviljad on alati sellised "ohuallikad" nö. Aga täna hommikul oli siiski veidike raske mandariini süüa, peas keerles mõte, et äkki mul ka mõni uss siin kuskil. :D oh well...   Kugistasin ruttu alla, et kui ongi siis vähemalt ei tunne midagi. ='D 

Natuke värvi sumedasse sügisesse... veel enne kui kõik valgeks läheb.  Heii Hei!  Seekord ei oskagi kuskilt alustada, sest vahepeal on kuidagi nii palju toimunud. Minu jaoks tundub siiani nii ... veider  ... mõelda sellele, et on inimesi kes on korraga kahes või enamas kohas tööl ja see toimib. Peab tõdema, et ma olen nüüd üks neist kes ka korraga kahes kohas töötab. Ja lisaks käib veel koolis. 

O M G  Tead kui ma selle avastasin, mis seal söögilaual juhtunud oli....  Okei, ausalt öelda oli mul pigem nojah, egas midagi, juhtus siis juhtus. Enam midagi parandada ei saa. Mind lohutas see, et no viimane kiht lakki oli peale panemata seega väike lihv ja lakk peale ja uus ilus laud valmis.  Aga.  Ei. 

Ma pole Ragnarist pikka-pikka aega miskit kirjutanud. Viimati oli vist see, et ta läks Tartu lasteaeda, kuhu ta sai nädalaga koha. Aa ei.. Siis kirjutasin veel tema loost mitteallergilise astmaga.. polegi sellele teemale hilisemat tagasisidet ja ülevaadet andnud.  Aga seekord ei tahtnud ma rääkida haigustest vaid lõbusamatest ja ehk sellistest tülikamatest igapäeva teemadest. Teate, üks 4.aastane poiss võib olla väga jonnakas, isepäine, tõre, kiuslik, kuri. Aga samal ajal ka armas, tubli, lahke, hooliv, iseseisev ja palju muudki.

Ma olen viimaste kuude jooksul üsna mitmelgi töövestlusel käinud. Ja no ma ei teagi kohe kuidas ma suudan need kõige kahtlasemad ja jaburamad tüübid leida. Päris mitu head aastat tagasi käisin ka ühes kohas ja seal paluti mul pilvedest alla tulla ehk siis leiaksin omale töö. Siiani see lugu meeles, eks peamiselt seetõttu, et kirjutasin sellest blogis ja tol päeval oli mul kaks töövestlust.  Igatahes Esiteks toimus nö II voor kus pidin vastama 40 küsimusele - kogemused, haridus, mida ootan, minu võimalused, eelnevast tööst ja suhetest eelmise tööandjaga jne. Muu seas oli küsimus kas oled aus? .. mis? Ma pean vastama niigi hunnikule küsimustele ja siis küsid kas ma olen aus. Igatahes lahmasin ma kõigile küsimustele miskit ja saatsin teele (6 lk wordis!) Võib öelda, et näkkas. Pääsesin järgmisse vooru. Kontor oli pisike, vestlus toimus kontor-köögitoas kus oleksin pidanud ka mina tööle asuma. Vestlust viis läbi ettevõtte omanik üksinda.

Hei! Hei! Kes taaskord, kes esimest korda siin lugemas. Peamine, et huvitav oleks. Olen mõelnud päris mitmeid kordi sellest, kuid pole osanud seda kuidagi kirja panna. Ega nüüdki paremini oska. Kui varasemalt olen öelnud (kirjutanud), et blogi pidamine või selle kirjutamine on rohkem selline justkui päeviku pidamine kust hiljem saad välja võtta mis tol ajal tehtud sai. Siis üha enam olen aru saanud sellest, et see on tegelikult midagi rohkemat, midagi enamat lisaks sellele. 

Õpik aines "põllumajandus- ja struktuuripoliitika EL-s" =D Natukene naljakas on mõelda, et ma olen magistris. Käid nagu samas koolis, õpid pmst sama asja, kordame paljusid asju .. aga teisalt oled kõrgema taseme õppes ja nö alustasid algusest. Pigem on selline tunne, et nüüd olen 4. aastat bakas, sest sama kool, samad loenguruumid, osaliselt samad õppejõud, samad ained. Kõik on Sama .. aga ikkagi alustad algusest. Alustame siis ka algusest ja võtame ette kõik ained mis sel sügisel õpin. Kokku on erinevaid ained 8, 30 EAP. Minust on täielikult mööda läinud see, et meil mingisugune raamatupidamise tasandamiskursus on.. ei ole kuulnud, ei näinud. see selleks.. 

Hei! Hei! Eelmise nädala alguses, esmaspäeva hommikul, sõitsid meie hoovile suured autod. Ragnar oli nii vaimustuses, sest kopp tuli. Ta polnud nõus terve päev tuppagi tulema, endal käed külmetasid ja väljas oli üsna jahe. Pidin talle paksud riided selga otsima. Tuppa soojenema kutsusin siis oli miks?, miks? ja kuna ma tagasi võin minna. Ehk siis, meie septiku paigaldus piltidel. Esialgu hinnati, et töö võiks aega võtta ühe päeva. Kuna aga meie soov oli lisaks tuua uus vesi sisse trass, siis see võttis lisaaega. Samuti tegime kaks vee välavoolu trassi, sest tundus mõistlikum ühendada väljastpoolt maja kui hakata vannitoa kanalisatsiooni kööki vedama, või vastupidi.

Hei!  See nädalavahetus ja nädala algus oli väga produktiivne ja suutsime mitu asja "Tööd maal" nimekirjast maha kriipsutada.  söögilaua plaadi toomine, sellele jalad ja toolid leida (plaadi tõime juba varem ära, nüüd saime tööle asuda, toolid on ikka veel puudu) kadaka ja kuuse kännud välja juurida  septiku paigaldus  kanalisatsioonitoru jaoks auk vundamenti piigata (polnudki vaja seda teha)

Nikliallergia on üks kõige tüütum ja mõttetum allergia üldse. See otseselt ei kaitse mu keha mitte-millegi eest.. no, väljaarvatud "odavate" ehete kandmise eest kaitseb või pigem takistab. kuidas võtta eksole. Nt kodutolmulesta allergia tundub veidikenegi loogilisem ja motiveerib enda kodu puhtana hoidma. Ja koduloomade allergiad on ka kaitsva loomuga, et sa ikka omale kassi, jänest, merisiga või tšintšiljat ei võtaks. :D  Aga. Ma olen avastanud midagi, peale mida saab niklit sisaldavaid ehteid kanda. 

Aasta alguses kirjutasin , et selle aasta eesmärgis maja kallal oleks vesi sisse + vesi välja korda teha ja akende paigaldus. Hiljem lisandus sellele veel õhksoojuspumba soetamine, mida tahtsime kindlalt selle aasta jooksul teha.  Võib julgelt öelda, et meie eesmärgid on täidetud või tegemisel. Super! Aknad on meil enamusest vahetatud. Kaks viimast paneme siis ette kui vannitoa karkassi püsti saame või siis kui suurem must töö tehtud. Õhksoojuspump on juba seinas ja täidab kohusetundlikult oma ülesannet. Vesi sisse ja vesi välja ? ... nädala pärast alustame ka sellega. 

Otsustasin üle pika aja taas jalutama minna. Viimasel ajal on RMK matkarajad hakanud huvi pakkuma. Hetkel on see motivatsioon nii suur, et "kuule kallis, käiks kõik matkarajad läbi". Samamoodi nagu mul oli suur soov aasta jooksul võimalikult palju Eesti mõisaid ja losse külastada. Edasi sai sellest see, et hea oleks kord kuus kasvõi ühte külastada. Lõpuks ma ei teagi mitme juures ma siis aasta jooksul käisin, igatahes väheste.  Seega midagi ei luba, vaatame kuidas asi läheb. Maja vajab ehitamist, mees tihtipeale valves, õhtuti ka aega pole, päevasel ajal on vaja õppida ja vahepeal ka tööl käia, pime aeg tuleb.. Sada häda.  Aga tegelikult oli minu sooviks Teiega lihtsalt mõningaid pilte jagada. :) Pole pikka aega seda teinud ja mõtlesin, et miks mitte täna seda teha.  Tahaks photowalk 'e ka teha.. Aga nagu ei tea ja ei oska ja võibolla pole ka julgust nii asja kätte võtta ja kirjutada kellelegi: "lähme pildistama, tahaks kätt harjutada" sest äkki ei

Ei ma ei joo kallist vett, ma vajasin lihtsalt uut joogipudelit. :) Alles ma sain ülikoolist lahti, paberid käes ja hea meel - sotsiaalteaduse bakalaureus, keskmine hinne 4,14, 50 erinevat ainet, 183 ainepunkti (EAP). Sada kaheksakümmend kolm! Kui õigesti mäletan oli 1 EAP võrdne 26 tunniga. 183 * 26 = 4758 h = 198,25 päeva = 6,6 kuud. Ehk kui ma oleks 24/7 õppinud, oleks ma selle kolme aasta teadmised omandanud natuke rohkem kui poole aastaga.  Selle asemel, et kooliga lõpparved teha, andsin ma aga uued paberid sisse. Veel enam, kinnitasin õppima mineku ka ja siin ma siis nüüd olen, Eesti Maaülikooliga veel kaheks aastaks seotud. Veel kaks aastat... Uuel suvel juba ettevõtte praktika ja järgmine suvi uus lõpetamine. Oh, see peaks kiirelt ja lihtsalt käima. Või mis?

Tervitused kõigile!  Kes mäletab siis mõni aeg tagasi kiitsin, et mul kaks suurt uudist. Üheks neist oli loomulikult vallast toetuse osas positiivse vastuse saamine ja sellest tulenevalt septiku paigaldus lähitulevikus. Mis sai aga teisest positiivsest ja suurest uudisest?  No.. sellega sai nii, et nüüdsest oleme ka õhksoojuspumba omanikud. Wohooo!! Mõni mõtleb, et issand see rumaluke on selle üle õnnelik, et saab suuremaid elektriarveid maksma hakata. :D Aga vot selles ma natuke kahtlen, et suuremaid elektriarveid maksma peame hakkama. Kui... siis ainult natukene, seegi tulenevalt võrgu- ja elektrilepingu vahetumisest tulenev kallim kwh hind. 

Hei!  Möödunud nädalavahetusel võtsime ette ühe väga suure ja veidike ka hirmutava töö - vaheseina eemaldamise elutoa ja sisekoridori vahelt. Alustasime ettevalmistustega juba varakult. Eelnevalt nädalavahetusel olime juba mööbli kõik eest tõstnud. Lisaks eemaldasin mina kipsi elutoa poolsest seinast ja härra tõstis elutoa valguse lüliti teise seina. Tänu ettevalmistustele saime laupäeval tööd kiirelt alustada ja oli vähem pisitegevusi.  

Allikas Oh.. Unbelievable! She said "YES!"    Kõik kes avasid selle postituse arvates, et Härra küsis ja mina ütlesin "jah" siis ei, olete ühe järjekordse clickbait'i ohver. Küll aga küsisime meie hoopist Kanepi vallast ning nemad vastasid meile "jah" ( pilt ei valeta, sest see oli naine kes meiega suhtles :D ).  Ja nii ongi. Taotlesime hajaasustuse programmi kaudu toetust paigaldamaks uut kanaliseerimise süsteemi, sest vana oli lihtsalt ajast ja arust ega vasta absoluutselt tänapäevastele nõuetele. Selleks oli meil võimalus valida endale kolme erineva süsteemi vahel: mahuti, septik või biopuhasti. Meie valikuks osutus septik. Kes ei tea mis programmiga täpsemalt tegemist, see saab uurida SIIT!

Esimesel õhtul siis kui kuuri ümber oli veel pikk hein ja me vanu pakke lõhkusime.  Teine nädalavahetus algas sellise hunnikuga kuuris, nüüd ei saa seal enam liikutagi. =D  Maja putitamise asemel oleme 2 nädalavahetust järjest pühendanud ennast puude tegemisele ning ega kolmaski kergem tule. Ei mäletagi millal viimati lõhutuid küttepuid ostma pidime, see oli ikka väga ammu. Juba mõnda aega on meil vedanud, kui nii võib öelda . Külapeal on metsa tehtud ja meie oleme endile saanud teatud tasude eest 3 meetriseid palke küttepuudeks.

Hei!  Lõppude-lõpuks võtsin kätte ja lõhkusin teise poole kaminast välja. See oli ju aprilli kuu lõpus kui üldse alustasime kamina lõhkumist, alguse kohta saab lugeda Siit! . Aga kas tõesti oli see nii ammu?? Kuhu see aeg küll lendab. Tõsi, see töö seisis meil kauakaua, ning mitte et ma postitanud sellest poleks, vaid see lihtsalt ootaski. Kahjuks selle ehitamisega juba on kord nii kui teed seda vaid nädalavahetuseti. Lisaks vajavad ju teised maatööd ka tegemist.  Siit aga pildid teise poole lammutamisest. 

Allikas Hei Kõigile majahuvilistele! Juba mõnda aega pole renoveerimisest miskit kuulda olnud, eksole? Aga ega see ei tähenda, et meie tegutsenud poleks. Nüüdseks oleme jõudnud asjadega sinnamaale, et meil oleks vaja kütteallikat mis saaks ka iseseisvalt hakkama - tulenevalt praeguse hetke vajadusest kui ka mõeldes tulevikule. Me ei taha olla majaga nii seotud, et talvel -20 külmaga PEAME kodus olema. 

Mõniaeg tagasi laiendasin oma ainsat korralikku lillepeenart.  Ma pole kunagi olnud väga sahtlisse kirjutaja / mustanditesse blogija, sest kui juba paber tinti näeb on kahetseda hilja (nagu ütlevad laulusõnad). Küll aga tekkis mul siin ükspäev arutelu iseendaga kui puid lõhkusin ja pidin lihtsalt kiirelt mõtted kirja panema. Ma pole kunagi kartnud rasket maa tööd. Ega tegelt see puude lõhkumine polegi raske töö aga võiks öelda, et paljude meelest on siiski tegemist vaid meeste tööga. Enamus kordadest kui olen öelnud, et ma nüüd lõhkusin puid, tekib küsimus "Miks? Miks sina seda tegid?" Lihtne vastus - Tahtsin. Võtsin vastu sellise otsuse. Ma ei mõista mis selles nii valet on. 

Hei!  Jätkame siis sealt kus pooleli jäin. Kes esimest osa lugenud pole, siis see osa on siinsamas . :) Seekord pakkisime asjad kokku ja seadsime autod Eesti poole sõitma. Küll aga mitte kodu, ei veel mitte. 

Hei kõigile!  Teate mis? Me käisimegi seal kurikuulsas kuurortlinnas ära!! Ja täitsa mõnus oli. Herilasi polnud ja muidu putukaid ka ei näinud. Ööd olid jahedamad ja meri oli soojem. Elu Leedus on kallim kui Lätis, kütus oli sama hinnaga mis Eestis, seega tahtsime kiirelt-kiirelt Lätti tagasi minna. Lätis ööbides tülitasid meid kallurid ja kopad kell 5 hommikul. Palangal tasuta ööbimiskohta, kuhu telgid püsti lükata, me ei leidnudki. ...

Umbes täpselt 9 kuud tagasi sain minagi endale sellise uhke nutikella nagu Samsung Gear Fit2 (eelmine postitus) . Üle poole aasta vanal kellal on nüüdseks tekkinud juba mõningased kasutusjäljed. Seda eriti silikoonist rihmal. Ka kinnitusauk on aja jooksul nõrgemaks muutunud ning tuleb lihtsamalt lahti kui alguses. See aga on väikene mure, Aliexpressist saab uue silikoonrihma alates 2 eurost (kiiruga otsides Eestis ei näinud seda kusagil müügil) . Õnneks on ekraan siiani väga hästi vastu pidanud ning kriimustuste vaba. 

Sel aastal on vaarikasaak nii hea, et lihtsalt ei saa jagamata jätta. Kui tavaliselt on olnud see, et ei raatsi süüa ja tahad talveks sügavkülma panna, siis sel aastal olen saanud isu täis süüa ja külma mitu karpi ka veel korjata. Ja siis ega selle talveks külma korjamisega on ka nii, et unustad ära ja sinna need väärtuslikud ja kallilt hoitud marjad jäävadki. Uuel aastal kui uusi marju külma tahad panna, siis leiad vanad eest. 

Nõme on see, et tööandjad ootavad sinust ausust ja nende austamist. Näiteks kui oled samal ajal vaatamas mõnda teist töökohta, siis oleks viisakas, et neid sellest teavitaksid. Või nt kui mingid mured / probleemid, mis vajavad lahendamist enne pakutavale kohale tööle asumist, tuleks sellest kohe esimesel intervjuul teavitada. Viisakusest ja austusest.  Meanwhile .. kui mina omale tööd otsin ja pärast nendega kohtumist jääb kokkulepe, et Tema enda poolt pakutud kuupäevaks annab kindlasti teada, kas mina osutusin valituks või mitte. Siis miks ta seda ei tee?

Allikas Kes mäletavad, siis eelmine aasta käisime kolmekesi ühel mõnusal suvisel Eestimaa tripil. Tegime päripäevas kodumaale ringi peale ja jõudsime nii mitmesegi huvitavasse kohta. Tuleb tõdeda, et nautisime seda ühist aega ja rahulikku sõitmist nii väga, et tahtsime/tahaksime ka sel aastal miskit toredat teha.

Hei! Hei!! Vihmase ilmaga polnud miskit teha, seega mõtlesin selle puhul paar pilti klõpsutada. Ja veidike ka Photoshoppimist harjutada. Viisakusest, nagu õige fotograaf kunagi, lisasin ka allkirja alla.  Ragnar hakkas täna lasteaias nutma.. täitsa imelik kohe, sest ta nii suur poiss juba ja siis nutab?

Oeh... Milline rahu ja vaikus. Imelik kohe. Väga selline veider tunne. Ragnar ka nii vaikselt mängib omaette. Eks tõenäoliselt 3 nädalat jooksmist ja karjumist on nüüdseks nii ära väsitanud, et ei taha isegi mängides hääli kaasa teha või jutustada.

Tsauki kõigile!!  1. 2. ja 3.juuni möllasime taaskord maal (jah, sellest on juba nii palju möödas) . Kuna aknad said nüüd enamvähem ette (sellesmõttes enamvähem, et liistud ja plekid olid tol ajal veel panemata) , saime jätkata sisekoridori lammutamisega. Reede õhtul lõikasime akende liistud valmis ja tegime Pinotexiga üle.  Laupäeval alustasin mina tagumise toa koristamisega ja A võttis ette sisekoridorist esimese kihi laelaua maha võtmist. Meie esialgne idee oli esimene kiht maha võtta ja võimalusel siis selle all oleva laekatte peale uus laekate panna (misiganes me lõpuks otsustame panna lakke) . Aga.. nagu ikka, mitte et meil veel vähe tööd oleks, oli selle esimese laelaua all olev vana laelaudis nii kehvas seisus. Ime, et see nii kauagi seal püsinud oli. Toetas ju teine vaid ühe puuklotsi ja paari naela külge. Kiirelt sai selgeks, et kogu see lagi peab minema. See aga tähendas 5x rohkem tööd. Ülemisel korrusel oli lae peal veel üks kiht laudu laetalade vahel, mis tuli e

Hei!  Palju Õnne Mulle!!  Wohoooooo Kool sai mõnesmõttes läbi, üks etapp läbitud ja nüüd olen ühe haridustaseme võrra rikkam - sotsiaalteaduse bakalaureusekraad, kõrghariduse esimene aste, Eesti ja Euroopa kvalifikatdiooniraamistikus 6.tase. Päris cum laude  ei saanud, aga sellegi poolest olen ma ülii rahul nendega tulemustega mis sain. Kaalutud keskmine hinne 4,14, lõputöö kaitstud hindele B. Super! 

Tsaukii!  Mõtlesin juba eile teha väikse-kiire postituse päeva emotsioonidest ja kõigest mis vahepeal toimunud. Aga viimastel päevadel on kõik nii kiirelt läinud ja ma lihtsalt puhtfüüsiliselt ei jõudnud (väljend mis viimaste päevade jooksul mitu korda huultele tulnud :D) . 

Kui juba kirjutamishoog sees, siis paneme samas hoos edasi. Ei teagi kohe millest alustada - kas jätkata akende teemaga või kiruda meie postinaist/meest või rääkida veel kooli lõpetamisest... Kunagi siin ammu-ammu panime postkasti peale sildi (ise printisime) "Palun siia postkasti reklaami mitte panna" vms. Midagi sellise põhimõttega oli meil. Ka teistel oli iseprinditud pandud, seega mõtlesime, et paneks ka. Paar kuud oli rahu majas, ei mingit reklaami. Ainult naabrid vist kes enda postkasti rämpsu ei viitsinud prügikasti viia, toppisid selle hoopis teiste postkasti (vähemalt nii tundus) .