Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva september, 2017 postitused

Maja seisukord

Meid hirmutati ja hirmutasime end ise seoses maja seisukorraga. Näiteks tekkis kahtlus, et kas ikka on tegemist palkmajaga, kuna seinad tundusid palkmaja jaoks liialt õhukesed. Teisalt olime suures mures mädanenud laudise pärast, kes teab mis see alumisele konstruktsioonile teinud on.  Peab ütlema suure AITÄH isale, kes 90ndatel suure töö ära teinud on. Võib öelda, et tema tehtud töö tõttu on maja seisukord sadades kordades parem, kui me ise oskasime unistada.  Nimelt siis, laamendasime maal natukene. Võtsime toas mõnest kohast lahti, et näha mis seal all pesitseb ning sama tegime ka väljas, võtsime kolm rida voodrilauda lahti. Vastu vaatas meile ilus tahutud palksein, väljast poolt kaetud vanaaegse ehituspapiga (ainult) . Toas on välisseinad sama ehituspapiga kaetud ja sellel kips või laudis peal. Tubadevahelised vaheseinad on lihtsalt kipsi või laudisega kaetud.  Vanasti on maja olnud ristküliku kujuline. Seega terve selle ristküliku seinad on palgist - nii väli

Kes ütles, et Tartus pole lasteaia kohti?

Norra. (2017 jaanuar) Ma olen nädala või rohkemgi olnud valmis selleks, et Ragnar jääb haigeks. Tegelikult mitte otseselt valmis, aga ma ainult mõelnud sellele ja olin mõtetes valmis iga kell telefonile vastama kui helistatakse ja teatatakse, et ta haige. Üks kahest - kas ma tõesti tunnetasin seda ette või olen lihtsalt loll ja minu uskumus oli niivõrd tugev, et see lihtsalt juhtus. Aaaa... tuli midagi just meelde.  Üks asi millest ma sõnakestki lausunud pole. Eks pereliikmete ja lähedastega ikka, aga asudes asja juurde. Nimelt läheb Ragnar uuest kuust lasteaeda. Jah, mitte uude lasteaeda, vaid lihtsalt lasteaeda, sest praegu käib ta lastehoius. Kes teab, see teab, eks neil kahel erinevusi üsna palju aga sellest me arutlema ei hakka. Põhjuseid vaid üks - tema jaoks on see liialt titakas koht. Tegemist siiski 3,5 aastase poisiga, kes eelistab oma vanustega joosta, mängida, lollitada ja uusi asju õppida. Väiksematega on raske - need jonnivad, virisevad, ei saa asjadest

Praktika peaaegu korras ja apteegis sain ka üle.

Minu jaoks pole tavaline asju viimasele hetkele jätta... aga see praktika. See praktika ajab mu hulluks. Kõik asjad jäävad aina viimasele hetkele, isegi kooli poolsed juhendajad venitavad.. no ma ei või . Teine võimalus oli see, kui viimasel minutil asjadest teada anti. Näiteks olin ma just Tartust minema sõitnud, alustasime oma puhkusereisi, peesitasin Kauksi rannas kui sain kõne. Selleks, et saaksin praktikatasu kätte, pidin enne kuu lõppu viima vajalikud paberid EMÜ Metsamajja, ehk Tartu. Olgu mainitud, et siis oli just kuu lõpp ja joppas mul, et kuu viimane päev oli esmaspäev (kõne sain neljapäev?) . Juhtub... Sellest saab ainult õppida:  1. Tuleb kogu paberimajandus kohe ära teha, mitte seda edasi lükata. 2. Küsida ja uurida koheselt praktika korralduse kohta. 3. Mitte jätta umbmääraseid lahendusi problemaatilistele küsimustele. 4. Kui praktikajuhendaja kirjateel vastama aldis pole, Helista. 5. Ära lükka ise asju edasi. Sina lükkad, teised lükkavad... Nii jõuadki si

Pidin lapse ära saatma

Otsime veel, veel.. meil üsna palju puudu. Ja kõik mis üle.. saame lihtsalt rohkem ehitada dominodest! :)  Haigus niidab. Üldse hea pole olla. Ainuke hea uudis selleks nädalaks on see, et tööle ei pea rohkem minema. Vahetusi tõsteti ringi ja kool tuleb ka peale, seega töölt 6 vaba päeva. Teisipäevane tööpäev oli küll surmalähedane. Juba esmaspäeva õhtu oli ränk, enesetunne oli halb, sees keeras, jõuetus. Teisipäevane hommik polnud parem. Ärgates tundsin juba, et keerab ja iiveldab, jõudu ei ole, jubedad külmavärinad. Aga tööle tuli minna. Tööjuures oli küll selline tunne, et seda päeva ma vastu ei pea. Aga pingutasin ära, vaatamata sellele, et keerutas ja iiveldas. Päris mitmed korrad mõtlesin, et kohe-kohe pean vetsu jooksma.  Viisin eile õhtul lapse vana-vana-vanemate juurde selleks ajaks kui mul taas kool on. Kodus oli juba raske sellele mõelda, et ta peab tervelt 4päeva olema ilma minuta kuskil kaugel-kaugel ära. Ma tean, et tal on seal hea - hoitakse, kussutatakse, poput

Alustame vana maja renoveerimist... vähemalt tahaks alustada.

Kuskil 10.a. tagasi tehtud pilt sellest imelisest vaatest .. Nüüd näeb vaid võsa ja heinamaad. See on see suur unistus, mida tahaks uuesti näha, terassil hommikukohvi juues.  Hei! Enamus mu tuttavatest on kuulnud mu suurtest plaanidest maja renoveerima hakata, minu suurtest unistustest kus majal on teine korrus väljaehitatud, katuseaknad, suur terass maja järvepoolsel küljel, rõdu minu teisekorruse magamistoas, vannituba kahel korrusel, kaminahi elutoas. Siiani mõtlen, koguaeg mõtlen. Plaanid lähevad aina suuremaks ja uhkemaks, teinekord tuleb mõni uus ja parem idee, kuidas ära kasutada piiratud tingimusi.  Tahaks midagi teha ka, aga 1. ei oska kuskilt alustada ja 2. pole noorel töötul üliõpilasel sellist pappi kuskilt võtta, 3. kui isegi jupikaupa teha, siis peab ju kõik läbi mõtlema vähemalt 90 protsendiliselt, kus ja mis, et topelttööd poleks. See pole ka lihtsalt renoveerimine - vana maha ja uus peale - vaid uued ruumid tuleb ehitada. Ei wc ega dušši pole .. see tuleb