Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2017 postitused

Päkapikud sõid kõik šokolaadi ära!

Ole sa tööinimene või kodune, tegemist on alati nii palju. See on see pühade ja puhkuse eelne stress, kodus tuleb kõik valmis sättida ära minekuks. Lisaks tuleb läbi mõelda kuhu me lähme, kuna me lähme. Milliseid riideid mul vaja on, kas üldse midagi vaja on? Ükspäev siin panin YT kinni ära, et aitab, Ragnarile vaja varsti järgi minna. 10min hiljem hakkan mõtlema, et miks küll muusika vait jäi. ei tea küll miks.. Hehh.. Tegelt eks ma üritan enda jaoks kõik juba eelnevalt läbi mõelda. Ja no ka mängida tähtaegadega.. Kui ühe asjaga pole nii kiire, siis lükkan selle edasi, teen homme v lihtsalt hiljem. Nagu ma pole hakanud kiirustama ökonomeetria eksamiks õppimisega, selleks on veel aega. Hetkel 100 muud asja vaja teha.  Parkisin ükspäev täiesti tähelepanematusest kellegi värava ette. Autosse läksin, avastasin, et kirjake oli klaasi peale jäetud: "Värava ette ei pargita!". Anna andeks, jõuluaeg siiski ju. Peaks vist ise ka hakkama kirjakesi kirjutama ja maj

Hoia mind õigel teel..

Ma ei tea kuidas see üldse võimalik.. aga näed, mingi ime läbi suudavad 5miinust, Arop, Küberrünnak & Karmo, AG, Bad Art, Põhja-Tallinn, Wild Disease ja muud sellised hoida mind keskendunult ühele asjale. (wtf?) Naljakas...  Üleeile kui üritasin oma lõputööga tegeleda, siis kuidagi üldse ei tahtnud see edeneda. Jah, asi on juba nii kaugel, et ma hakkasin kirjutama oma bakalaureusetööd. Uskumatu kuidas 2,5 aastat on juba läinud. Igatahes kuulasin siis sellist pop-muusikat, sellist mis Skyplusist 24/7 tuleb. See ei aidanud mind üldse. Muusika viis pidevalt mõtted mujale ja no midagi tarka ma kirja ei saanud. Ja ma pidin kõigest sisukorra õigesse järjekorda panema ja plaani paika saama, millest ma siis oma töös räägin. Loobusin lõputööst ja tegelesin teiste asjadega. Eile jätkasin selle sama tööga. Võtsin ette täiesti uue dokumendi, asusin seda vormistama nii nagu lõputöö juhendaja nõuab. Panin paika eesmärgi, ülesanded ja sisukorra. Eile sain ma selle tehtud ja ise

Samsung Gear Fit2

Kui pikalt olin unistanud sellest päevast, et üks päev on ka minul selline vinge käekell, mis lisaks kella näitamisele loeb ka mu samme ja ... Sellega ehk mu soovid suht piirdusidki. Ma ei osanud muud tahtagi, tahtsin lihtsalt, et see loeks mu samme ja näitaks õiget aega.  Siis läks aga aeg edasi, vahepeal tegi A omale sünnipäeva kingi ning ostis omale kallima kella, mis lisaks minu lihtsatele soovidele loeb pulssi, kuvab mitu korrust läbinud, saab ujumas käia, kuvab märguandeid ja teeb muud sadat imet. Seega hakkasid ka minu soovid veidike suurenema. Üks kõige olulisemaid asju oli see, et ma saaks pärast jooksmist/jalutamist täpsemaid andmeid läbitud vahemaa kohta. Kõige rumalam tundus minu jaoks osta aktiivsusmonitor ning siis kanda telefoni kaasas, et see kasutaks telefoni GPS-i.  Naise seisukohalt on alati välimus oluline. Üks põhjuseid miks ost venis oligi just see, et ma ei suutnud otsustada välimuselt. Mitte ükski ei tundunud selline nagu tahaksin. Käisim

Kannatlikus tasub end ära

Terekest! Alles oli see mai kuu päev kui otsustasin poodi minna ja avokaado osta vaid selleks, et saaksin seemne vette panna. Täpsemalt 8.mai panin vette. Esimene juureotsa märkasin juuni keskel. Peale seda hakkas üsna jõudsalt juurt kasvatama, läks tükk-tükk aega ennem, kui peale hakkas miskit tekkima. 19.augustil nägi avokaado seemnest idanenud taim välja selline:  Ning 23.augustil olid lehed juba sellised:    Mõnda aega jätkus lehtede kasv, siis aga pidurdus see. Sellele järgnes vaikuse periood, miskit ei toimunud, see lihtsalt seisis ja oli. Ühel hetkel märkasin aga, et ühest pikast juurest oli saanud mitu. Lõpuks leidsin selle aja, käisin K-rautas ning ostsin taimele kena suure poti. See aga tekitas küsimuse, et mis mulda ma selle panema peaks. Jah, ta on mul toas potis aga tegemist on siiski nö viljapuuga mistõttu jõudsin järeldusele, et must muld käib küll. Pool aastat pärast seemne esmast vette panekut:  Lehed olid üsna longu tõmmanud ja keerdus ühe

Jõuluootuses.

Hei!  Nii tore, käes on juba detsember. Mingis mõttes ootasin seda - lumi, pime aeg, küünlavalgus, puhkus, rahu, jõulumeeleolu, päkapikud, jõulukuusk, advendid, uus aasta, mandariinid, piparkoogid  - kõik see ja palju enamatki. Loodan tõesti, et tuleb tore 2017.aasta viimane kuu ja pärast seda veel toredam ja edukas 2018.aasta. Ärme siis jäta tähelepanuta, et eksaminädal on 2.-7.jaanuar, 5.ndal joome šampust ja sööme kommi.  Viimasel ajal on haigused mind röövinud. Teisipäeval tekkis järsult kurgus meeletu valu, nii et neelata oli praktiliselt võimatu ja öösel magada ei saanud. Õnneks vedas, et järgmine päev oli just Ragnari jaoks arstivisiidi aeg kokku lepitud, sain ennast ka näidata. Nüüd sain antibiootikumid peale, tundub et lõpuks hakkab asi tõusuteel minema. Miks koheselt ka selline ravi, sest kuu aja jooksul oli see juba teine kord. Kui aga tagant järele targutada, siis oleks vist pidanud kohe arstile end näitama. Aga no, mis ma ikka näitan kui tavapäraste vahenditega

Isa, kes ärkab isadepäeval üles ja taipab, et ta on isa.

Hei. Kõik teavad, et meie suhted lapse isaga pole lahkuminekust saati kuigi roosilised olnud. On olnud aegu, kus oleme saanud kenasti suheldud - ehkki seda oli vaid siis, kui kummalgi polnud veel uut elukaaslast ning lootused olid suhet parandada ja taastada. See selleks... Miks siis praegu jälle see teemaks tuli. Oma hea paar kuud ei suhelnud me lapse isaga kuigi palju, viimati ehk septembris. Tol korral siis tema algatusel aga hästi see ei lõppenud ja lapsega kohtumist ei toimunud. Nüüd siis, kaks kuud hiljem, kirjutab lapse isa peamiselt seepärast, et isadepäev oli ju ja uuris seoses isadepäevaga, kas mingeid üritusi on tulemas vms. Kuigi alguses oli niisama juttu lapsest, jõudis jutt väga kiiresti selleni, et isadepäev on. Kui aga teada sai, et isadepäeva üritus ära oli .. Oii. Nüüd olen mina paha, et ei teatanud, ei kutsunud, ei suhtle, ei räägi. Lapse isa ei saanudki lapse isadepäeval osaleda. Jah, kõlab nõmedalt. Aga mis ema pean mina talle olema ja kõike ise korraldama

Kaugõppe neljas sessipäev.

Nägin täna midagi kahtlast unes aga ma ei mäleta mis see oli. Mäletan seda tunnet ja segadust mis unes oli, aga meeles pole mida ma täpsemalt nägin. Õhtul ei saanud absoluutselt ka magama jääda, nutikella järgi jäin magama 00.28 mis on üsna tõenäoline, hommikusest ärkamisest ei maksa üldse rääkida. Kuna A oli nii armas ja tore, käis eile poes, sain paar võileiba isegi hommikukohvi kõrvale valmistada. Esimene loeng algas 9.15, aga kuna täna polnud ma just suurem asi tegutseja, jõudsin koolimaja ette 9.20. Sellest polnud aga midagi, sest õppejõud arvas üldse, et me tuleme üldse pooleks. See esimene loeng oli täiesti pudru ja kapsad ja selline segadus, et kui loeng lõpuks lõppes olid kõik korralduse pärast ärritatud. Nimelt eelmisel korral, teadmata põhjusel, jäi loeng ära aga pidime tol korral saama referaadi jaoks teemad ja lisaks pidime rääkima töö korraldusest, et saaksime referaadiga alustada. Aga kuna loeng jäi ära, jäi ka see osa ära. Täna aga... "selleks korraks

Kaugõppe kolmas sessipäev.

Hommik algas ikka ja jälle tassi kohviga kuskil kella poole10 ajal. Veits pohmaka tunne oli eilsest vaatamata sellele, et tegelikult midagi suurt me ei teinud, külm dušš ja kaks lihapihvi lahendasid aga selle mure. Tore oli väljas istuda ja linnapeal noori, ülemeelikuid pidulisi näha. :D Kella 11ks jõudsin kooli, hakkasime raamatukogus Juhtimisraamatupidamise arvestuseks õppima mis kell 12.15 algas. Üsna palju sai viimaste päevade jooksul korratud ning enne loengud vaatasime ka olulisemad punktid üle. Kokkuvõttes võiks öelda, et arvestus oli lihtne, selge. Üksikud pisivead ikka olid kui hiljem arutasime ja materjale vaatasin, aga need pole midagi hullu, tehtud ikka.  Saime eelmisel sessil tehtud Ökonomeetria KT tulemused teada. Peab tõdema, et sellise tulemuse eest oli eilne õhtu täitsa põhjendatud (jajhh, otsin lihtsalt põhjendusi). Aga no, eks reaalained ja numbrid on alati mulle sobinud, nimelt sain 71p/75p. See nädalavahetus oli meil õnne jällegi. Kooli kohvik on avat

Kaugõppe teine sessipäev.

Hei!  Esimene äratus 6.30, teine äratus 6.35. Eile sain magama alles peale 12-st, sest und ei tulnud lihtsalt. Õhtul googeldasin tänast väljasõitu ja viisin kurssi end sellega, kuhu ka minemas oleme.  Maaülikooli peahoone juurest väljasõit kell 8 Avinurme valda, tutvuma erinevate läbiviidud projektide tulemustega, lihtsamalt öeldes. Kujutasin ette, et tegemist on rohkem .. kuidas öelda .. ametlikuma kohtumisega. Aga tegelikult toimus meil klassiekskursioon . Naljakas mõelda, oleks teadnud, oleks kaamera kaasa võtnud.  Tänane viimane loeng lõppeb kell 21.00, Arenguökonoomikaga. Ekskursioonilt peame tagasi olema kell 14.15, sest siis algab Keskkonnaökonoomika loeng. Avinurme Gümnaasiumis pakuti meile lõunat, seega kõhud on mõnusasti suppi täis.  Ehkki me saime Avinurmest pool tundi hiljem minema, kui algselt plaanitud oli, jõudsime õnneks õigeks ajaks uude loengusse. Jesss... Keskkonnaökonoomikas oleks ma peaaegu korra magama jäänud. Nagu keegi oleks kotitä

Kaugõppe esimene sessipäev.

Tereee Taaskord koolipinki mind pandud. See kord tuli nii ootamatult, et siiani pole veel kohale jõudnud tunne, et sessiaeg tulemas. Varem alati juba esmaspäeval: "No nii, see nädal jälle kooli. Ragnar läheb ära. Õppida tuleb. Pikad päevad." Seekord pole üldse seda tunnet.  Tahtsin eile teha sissejuhatust selleks koolinädalaks, aga ei saanud kirjutamisega valmis. Pole seda tunnet enam, et tahaks kirjutada, et oleks nii palju millest rääkida, emotsioone ja tundeid. Palju on ikka juhtunud, aga et jagada seda, mälestuseks kirja panna..  Igatahes, kuna sel korral on sisukam nädalalõpp, plaanin iga päev, neli päeva järjest, rääkida täpsemalt millised on päevad kaugõppija jaoks. Seega, vähem loba ja asume asja kallale:  Tänane päev algas kell 7. Hommikused toimingud, peamiselt tülitsemised Ragnariga ja siis laps lasteaeda. Tagasi koju, asjad kokku, kooliks valmistumine + 2 tassi kohvi. Tänane päev algab kell 12.15, iga neljapäev algab meil kella 12-st.  Esim

Vihmane pühapäev Tallinnas.

Heiheii. Sattusin täna taaskord pealinna. Ma enemasti seal ainult kahel põhjusel käin: kas stipendiumiga seoses käin karjääripäeval või lihtsalt sõidan mehega kaasa kui ta tööd teeb. Vot nii tehti mind pealinnas näha saabki, kaks korda aastas.  Hakkasin mõtlema, et pole see Tallinn nii hirmus ühti, kui käid ainult kindlaid tänavaid pidi ja kõik tundub juba vana ja tuttav. Aga no see kõigis linnades nii. Tartu oli ka üsna tundmatu koht alguses, nüüd juba suunataju täitsa olemas ja saan linnaliinigagi sõidetud. See ei tähenda muidugi, et ma nüüd mõtleks Tallinna kolimisele. Ei, kaugeltki mitte. Tartu siiski rohkem südames. :)  Muidu läheb toredalt. Sortisin Ragnarile talveasju, õige suurusega kombekad võtsime kasutusse, väiksed asjad panime kõrvale. Ainsad asjad mis puudu, on talvesaapad. Ei tea küll miks, aga muud asjad oleme kõik saanud, aga saapad kuluvad alati ära. Hehhh... Me panime sel aastal veel eelmise aasta saapad jalga. Nii pisike ja aeglase kasvuga ta meil

Kontrolltöö on ka hullem kui eelmise aasta eksam.

Ma nüüd esimest korda hakkasin süvenema ja õppima tulevaseks kontrolltööks ... ja vähe ei aja närvi. Materjal, mis peaks olema meile õppimiseks, on täis selliseid loogikavigu, et karju appi. Ühes kohas on ühtemoodi ja teises kohas on teistmoodi.  Näiteks on väga suur vahe, kas mul on valemis a või mul on seal alfa. See muudab tähendust nii palju ja arusaamist. Ma ei saanudki aru sellest varem, kuniks mulle jõudis kohale, et pole seal mingi alfa  vaid seal on a! Kõik muutus palju loogilisemaks ja sain enda jaoks asja lahti seletada.  Siis .. võtan järgmise faili ette. Regressioonanalüüs. Seal siis on R ja R(ruut). R(ruut) = D. Jah, kõik selge, ilus. Kaks näitajat sõltuvad teineteisest, paned R ruutu siis saad D ja kui võtad D-st ruutjuure, saad R.  Näiteks arvuliselt esialgsetes andmetes on toodud:  R = 4  R(ruut) = D = 16  Kerin siis veidike allapoole, leian analüüsi vastuse. Vastuses on kirjas selline asi: R(ruut) = 4. Misasja nagu!? Kuidas, kes, mis, kellega?

Kuu aega veel, siis saan puhkama... võibolla.

Sel hetkel kui võtsin vastu otsuse jätkata tööd poole kohaga klienditeenindaja peale suve lõppu, oli mul kindel eesmärk, mille jaoks seda raha koguda. Koolis käies saan nkn täiendavaid toetusi ja stipendiume, seega tööl käimine oleks olnud nö "taskuraha". Võtsin enda jaoks vastu otsuse, et jätkan tööl käimist senikaua kuni jõuan, jaksan. Senikaua kuni see sobib mehe graafikuga, laps vastu peab, õppida suudan, kodu hoida jõuan ja kõike muud veel.  Kuna aga minu jaoks on kool ülioluline, ülitähtis, alati nr.1 siis võtsin vastu otsuse jääda kodukanaks ja õppida end lolliks. =D See eesmärk, mille jaoks ma üritan koguda, jääb ikka. Kohe päeva-pealt töö otsa ei saa, kuu aega veel käia. Seega mõned sajad hulgad saan ehk hoiupõssasse panna helgemat tulevikku ootama.  Ma võiks ju pingutada küll, teha tööd edasi ja olla õnnelik. Ma usun, et õpitud ma saaks, hätta ikka ei jääks. Aga milliste tulemustega, eks see oleks teine teema. Ja kui tegelikult otseselt nälga ei jää, ku

5.oktoober.

HeiHeii.  Tavaliselt ma kirjutan hästihästi pikalt ja mõtlen 3-4h läbi seda, mida ja kuidas ma kirjutan. Täna aga tahaks lihtsalt midagi kirja saada, paar pilti panna. Jagada ehk värskeid emotsioone mis viimaste päevade jooksul toimunud on. Vaatame, kiirelt ma selle postituse valmis saan. Aeg läks käima nüüd ... (13:13) =D Ragnar on esimest nädalat uues lasteaias. Peamiselt on läinud ilma tõrgeteta. Esimesel päeval tõsteti ta kohe teise rühma ümber, sest algselt oli ta pandud liiga noortega kokku. Teisel päeval oli ta kohe pikka päeva (kuna ma olin tööl; kasvataja arvas, et võiks ikkagi ta tuua ehkki me olime arvestanud, et ei hakka teda teisel päeval kohe terveks päevaks viima). Ragnari jaoks polnud aga see vist nii meeltmööda, sest magama ta jääda ei tahtnud ja näitas iseloomu välja. Kolmas päev sai ta aga koha alumisel voodil, nii nagu ta ise soovis, ja oli isegi maganud.  Täna ma õhtul jälle tööle, homme tööle, pühapäeval tööle. Kuidagi see graafik lä

III kursus

Kuna uus õppeaasta on täies hoos, on just praegu õige aeg hetk anda ülevaade ainetest, mis sel sügisel plaanin selgeks saada. Natuke veel taustaks/meenutuseks, et õpin Eesti Maaülikoolis maamajanduslikku ettevõtlust ja finantsjuhtimist kaugõppes. Olen alustanud viimast aastat, kolm neid kokku on. Aineid kokku sel poolaastal 9. Üks neist on ettevõttepraktika, mis nüüdseks läbi - kinnitust veel sooritamise kohta ei ole saanud. Aga no võime siiski eeldada, et sooritatud ja kõik sellega hästi. Kuigi nii palju oleks midagi rääkida, teen vaid lühida ülevaate iga aine kohta, märksõnad, emotsioonid, mõtted.  Arenguökonoomika - peamine teema ühiskonna areng ja selle kasv. Nt miks oleme jagunenud arengumaadeks ja arenenud maadeks? Erinevad teooriad majandusarengu kohta. Väga palju meenutusi mikro- ja makroökonoomikasse. Õppejõud on väga mõnus, puhtale teooriale toob näiteid igapäevaelust, mis aitab mõista seda, millest me loengus räägime.  Avaliku sektori arvestus ja finantsjuht

Maja seisukord

Meid hirmutati ja hirmutasime end ise seoses maja seisukorraga. Näiteks tekkis kahtlus, et kas ikka on tegemist palkmajaga, kuna seinad tundusid palkmaja jaoks liialt õhukesed. Teisalt olime suures mures mädanenud laudise pärast, kes teab mis see alumisele konstruktsioonile teinud on.  Peab ütlema suure AITÄH isale, kes 90ndatel suure töö ära teinud on. Võib öelda, et tema tehtud töö tõttu on maja seisukord sadades kordades parem, kui me ise oskasime unistada.  Nimelt siis, laamendasime maal natukene. Võtsime toas mõnest kohast lahti, et näha mis seal all pesitseb ning sama tegime ka väljas, võtsime kolm rida voodrilauda lahti. Vastu vaatas meile ilus tahutud palksein, väljast poolt kaetud vanaaegse ehituspapiga (ainult) . Toas on välisseinad sama ehituspapiga kaetud ja sellel kips või laudis peal. Tubadevahelised vaheseinad on lihtsalt kipsi või laudisega kaetud.  Vanasti on maja olnud ristküliku kujuline. Seega terve selle ristküliku seinad on palgist - nii väli

Kes ütles, et Tartus pole lasteaia kohti?

Norra. (2017 jaanuar) Ma olen nädala või rohkemgi olnud valmis selleks, et Ragnar jääb haigeks. Tegelikult mitte otseselt valmis, aga ma ainult mõelnud sellele ja olin mõtetes valmis iga kell telefonile vastama kui helistatakse ja teatatakse, et ta haige. Üks kahest - kas ma tõesti tunnetasin seda ette või olen lihtsalt loll ja minu uskumus oli niivõrd tugev, et see lihtsalt juhtus. Aaaa... tuli midagi just meelde.  Üks asi millest ma sõnakestki lausunud pole. Eks pereliikmete ja lähedastega ikka, aga asudes asja juurde. Nimelt läheb Ragnar uuest kuust lasteaeda. Jah, mitte uude lasteaeda, vaid lihtsalt lasteaeda, sest praegu käib ta lastehoius. Kes teab, see teab, eks neil kahel erinevusi üsna palju aga sellest me arutlema ei hakka. Põhjuseid vaid üks - tema jaoks on see liialt titakas koht. Tegemist siiski 3,5 aastase poisiga, kes eelistab oma vanustega joosta, mängida, lollitada ja uusi asju õppida. Väiksematega on raske - need jonnivad, virisevad, ei saa asjadest

Praktika peaaegu korras ja apteegis sain ka üle.

Minu jaoks pole tavaline asju viimasele hetkele jätta... aga see praktika. See praktika ajab mu hulluks. Kõik asjad jäävad aina viimasele hetkele, isegi kooli poolsed juhendajad venitavad.. no ma ei või . Teine võimalus oli see, kui viimasel minutil asjadest teada anti. Näiteks olin ma just Tartust minema sõitnud, alustasime oma puhkusereisi, peesitasin Kauksi rannas kui sain kõne. Selleks, et saaksin praktikatasu kätte, pidin enne kuu lõppu viima vajalikud paberid EMÜ Metsamajja, ehk Tartu. Olgu mainitud, et siis oli just kuu lõpp ja joppas mul, et kuu viimane päev oli esmaspäev (kõne sain neljapäev?) . Juhtub... Sellest saab ainult õppida:  1. Tuleb kogu paberimajandus kohe ära teha, mitte seda edasi lükata. 2. Küsida ja uurida koheselt praktika korralduse kohta. 3. Mitte jätta umbmääraseid lahendusi problemaatilistele küsimustele. 4. Kui praktikajuhendaja kirjateel vastama aldis pole, Helista. 5. Ära lükka ise asju edasi. Sina lükkad, teised lükkavad... Nii jõuadki si

Pidin lapse ära saatma

Otsime veel, veel.. meil üsna palju puudu. Ja kõik mis üle.. saame lihtsalt rohkem ehitada dominodest! :)  Haigus niidab. Üldse hea pole olla. Ainuke hea uudis selleks nädalaks on see, et tööle ei pea rohkem minema. Vahetusi tõsteti ringi ja kool tuleb ka peale, seega töölt 6 vaba päeva. Teisipäevane tööpäev oli küll surmalähedane. Juba esmaspäeva õhtu oli ränk, enesetunne oli halb, sees keeras, jõuetus. Teisipäevane hommik polnud parem. Ärgates tundsin juba, et keerab ja iiveldab, jõudu ei ole, jubedad külmavärinad. Aga tööle tuli minna. Tööjuures oli küll selline tunne, et seda päeva ma vastu ei pea. Aga pingutasin ära, vaatamata sellele, et keerutas ja iiveldas. Päris mitmed korrad mõtlesin, et kohe-kohe pean vetsu jooksma.  Viisin eile õhtul lapse vana-vana-vanemate juurde selleks ajaks kui mul taas kool on. Kodus oli juba raske sellele mõelda, et ta peab tervelt 4päeva olema ilma minuta kuskil kaugel-kaugel ära. Ma tean, et tal on seal hea - hoitakse, kussutatakse, poput

Alustame vana maja renoveerimist... vähemalt tahaks alustada.

Kuskil 10.a. tagasi tehtud pilt sellest imelisest vaatest .. Nüüd näeb vaid võsa ja heinamaad. See on see suur unistus, mida tahaks uuesti näha, terassil hommikukohvi juues.  Hei! Enamus mu tuttavatest on kuulnud mu suurtest plaanidest maja renoveerima hakata, minu suurtest unistustest kus majal on teine korrus väljaehitatud, katuseaknad, suur terass maja järvepoolsel küljel, rõdu minu teisekorruse magamistoas, vannituba kahel korrusel, kaminahi elutoas. Siiani mõtlen, koguaeg mõtlen. Plaanid lähevad aina suuremaks ja uhkemaks, teinekord tuleb mõni uus ja parem idee, kuidas ära kasutada piiratud tingimusi.  Tahaks midagi teha ka, aga 1. ei oska kuskilt alustada ja 2. pole noorel töötul üliõpilasel sellist pappi kuskilt võtta, 3. kui isegi jupikaupa teha, siis peab ju kõik läbi mõtlema vähemalt 90 protsendiliselt, kus ja mis, et topelttööd poleks. See pole ka lihtsalt renoveerimine - vana maha ja uus peale - vaid uued ruumid tuleb ehitada. Ei wc ega dušši pole .. see tuleb

Sõitsime Kihnu Virvega!

Kihnu 17.august' 17 Jägala 24.august' 17 Tuult püüdmas. :D  Lihtne pildipostitus vahele. Saime Augusti kuus taaskord ringi reisida. Puhkuse ajal meid Jägala joale ei lastud, seekord läks õnneks, pääsesime mõlemast küljest ligi. Mäletan kui väiksena sai käidud, siis kosk oli palju laiem. Nüüd selline tunne, et varsti kuivab üldse kokku.  Kihnu saare peal käisime kõik kolmekesi esimest korda. Palju aega meil seal polnud, aga tuletornis käisime ära ja saime lõunaks kohapeal valmistatud tuulehaugi. Suur kalasõber, nagu ma enda arvates olen, aga tuulehaugi varem söönud polnud.  Ega tegelikult meie see reisimine pole ka nii, et lähme käime nüüd seal ja teeme seda, võtame tööjuurest vabaks ja oleme. Töö ja vile käib koos. Samal ajal kui mees tööd rügab, chillime meie Ragnariga mere ääres, käime jalutamas või aegajalt passime lihtsalt autos (tuleb tõdeda, et on ka nii, sest ega igas kohas pole kus kõndida ja teha mid