Otse põhisisu juurde

Postitused

Eesmärgid aastaks 2021

Teree! Eelnevad kaks aastat olen aasta alguses seadnud kolm koduga seotud eesmärki. Teeks seda ka sel aastal. Enda märkmiku olen muidugi rohkem aasta eesmärke kirja pannud - väikseid, suuremaid, rahalisi ja niisama isiklikke sihte. Aga kodu osas ja nii suurelt välja hõigates on kolm selline paras arv.  Kes meie kodu lugu veel instagramis ei jälgi, siis see veel ei teagi, aga panin sinna juba kolm eesmärki selleks aastaks kirja. Ei midagi ulmelist ning sellised, mis ka teostatavad ja täitsa asjakohased. Vähemalt loodame, et saavad tehtud.  1. Välisfassaadiga tööde jätkamine.  2020. aastal saime valmis tehtud kõige suurema ja kõige hullema töö (vähemalt nii see tundus) - uus katus. Saime isegi vallas kõik paberid aetud, et asi ikka õige oleks ja nõuetele vastav. Sel aastal on vaja jätkata välistöödega. Maja on vaja soojaks saada. Mini eesmärgid on vana voodrilaua eemaldus, seinade sirgu ajamine, märgpaigaldatud tselluvill, vundamendi lahti kaevamine, vundamendi soojustamine, uuesti kinni
Hiljutised postitused

Rahatarkus vol.3

Veel üks rahatarkuse postitus ehk vol. 3 - oma raha kasutuse jälgimine ja selle planeerimine.  Väga (väga!) palju räägitakse eelarve pidamisest mõistmaks oma tulusid ja kulusid.  Kohati tegelikult ma ütleks, et eelarve pidamine on vale öelda. Eelarve tähendab ikkagi seda, et inimene on teadlik sellest kuhu raha kulub ja eelarve alusel saab planeerida palju tuleb sisse ja palju läheb välja.  Aga kui puudub täielik ülevaade palju ühele või teisele asjale kulub, on ka raske midagi planeerida.   Seega tuleb alustada raha kasutuse jälgimisest - kuhu läheb ja kui palju läheb.   Oma raha kasutamist hakkasin ma juba jälgima siis, kui hakkasin saama esimesi korrapäraseid sissetulekuid. Olen olnud isegi nii pedant, et ostutšeki alusel eraldi ridadele kirja pannud  toidu, snäkid, hügieenitarbed, majapidamistarbed jne. Vaid nii sain reaalselt aru, palju kulus ebavajalikule.   Kuna toidupoodidest saab juba kõike, siis tegelikult võib muudele asjadele kuluda sama palju kui ainult puhtalt

Liiga vähe tunde

... või hoopis motivatsioonipuudus? Ei. Hoopis koroonastress!?  haha..  Pigem lihtsalt liiga palju asju. Isegi mitte liiga palju asju vaid hoopis see, et ise tahaks rohkem teha ja rohkem jõuda. Aga lihtsalt ei jõua. Ja see on normaalne. Sest kõike ei saagi. Kui aga tegevusi piisavalt hästi planeerida, siis on võimalik palju rohkem jõuda. Seda ma olen aastate jooksul õppinud ja praktikas päris palju katsetada saanud. Kooli ajal, lapse ja töö kõrvalt on aega jäänud ka kodu jaoks. Tehtud ole palju. Kui teha päevaplaan või to-do list saavad asjad 90% tõenäosusega tehtud. Ja ka kiiremini! Aga eks vahest tundub ikka kõike liiga palju olevat.  Blogiga seoses.  Tahaks blogi elus hoida ja vahest mõtteid jagada ja kirjutada. Nt tahaks teha postituse ja võrrelda kuidas kahe lapse kasvud erinesid esimese poolaasta jooksul. Siis kui Rax sündis, tegin ma igakuiseid postitusi arengust. Need on kõik vanas blogis mul alles. Esmane idee oli igakuiselt sarnaselt teha ja tuua nüüd uude blogiss

Rahatarkus vol.2

Nii. Rahatarkus vol.2 või siis pigem natuke sellest, et mis see on, millest meie oleme loobunud . Kogujad räägivad alatasa, et nad on loobunud ühest või teisest asjast. Mõni on loobunud iga päev väljas söömisest või söögi tellimisest. Teine ei käi uusi riideid 3x nädalas ostmas vaid nüüd käib hoopis korra nädalas/kuus. Kolmas aga pole juba viimased 5 aastat juuksuris ega hambaarstil käinud.  Ehk.. see viimane on võibolla natuke liialdus. Aga miks ma selle näite tõin on see, et tähtis on mõista tasakaalu ekstreemse kogumise ja mõistliku eluviisi vahel . Sellise eluviisi, mis võimaldab koguda eesmärgi jaoks, aga samas sa ei tunne iga päev ebameeldivat survet, et sa ei saa endale lubada minimaalselt eluks vajalikku. Vaimne tervis ja heaolu on väga oluline ja pikaajaliselt on selline ekstreemne kogumise viis kahjulik.  Mis ma tahan öelda - see kogumise idee ja mõte peab tulema endal. Selleks peab ISE valmis olema ja selle nimel peab olema valmis loobuma mitte nii olulistest asj

Rahatarkus vol.1

Kuna veebruar on säästukuu. Ma ei tea miks. Osad räägivad, et veebruar on säästukuu, sest see on kõige lühem kuu. Võibolla. :D Aga kuidagi nii on see kujunenud ja siin paar aastat juba. Ma eelnevalt pole kunagi sellele nii mõelnud, ega sellest osa võtnud. Sest meie jaoks on kõik 12 kuud säästukuud :D  Aga kuna mul on tegelikult juba eelmisest aastast saati paar postitust soolas ja just nimelt raha teemadel, siis tundub täiesti õige aeg "upload" vajutada. Siit siis osa 1. Kas ka teised osad tulevad, tegelikult ma ei teagi. :D Vaatame kuidas tunne hiljem on.  Võib vist öelda, et on täiesti normaalne, et inimestele pakub huvi teiste sissetulek. Kui palju ta ikka teenib. Mõni teenib 500, mõni teenib 1000, mõni teenib 2000. Aga kuu lõpuks võib kõigil raha otsas olla. Või hoopis see, kes kõige vähem teenis, on suutnud kõige rohkem alles hoida. Seega polegi niivõrd oluline see, kui palju keegi teenib, vaid see, kui hästi suudetakse rahaga ümber käia.  Ma arvan, et ükskõik mi

Head uut aastat!

Tegude Rohket ja Edukat 2021.aastat Kõigile!   Et uus tuleks parem või vähemalt sama hea kui eelmine.  Meie 2020 oli väga tegude rohke ja edukas. Alati tagasi mõeldes kipud mõtlema, et oleks võinud rohkem. Tegelikult sai piisavalt tehtud ja rohkemgi veel. Kevade alguses oli meil veidike raske ja ülemaailmse kriisiga tundus, et asjad võivad sel aastal plaaniväliselt minna. Õnneks aga jõudsime õigeaegselt tegutseda ja ka rahaliste ressurssidega suutsime kuidagi hästi toime tulla. Kui oluline on ikkagi tagavara omamine või sissetulekute mitmekesisus. Peres ka on tegelikult parem riskide maandamine, kui mõlemad ei tööta samas kohas või samal alal. Sellest aga mõtlesin tegelikult täiesti eraldi postituse teha, sest rahatarkus on nii oluline teema ja ka vastus paljude küsimusele, et "Kust meie raha küll ehitamiseks tuleb?" .. raha hoidmine, kooli ja laste kõrvalt veel tööl käimine, asjadest loobumine, toitumiskava kasutamine kokkuhoiu eesmärgil jne.  Eelmise

Tere tulemast pisike Kris-Even

Kris-Even 9-päeva vanusena Hei heii!  Kuidagi nii ootamatult on meie pere suuremaks kasvanud. Me ei tundnud küll kuidagi hirmu ehituse ja kodu osas, et poleks võimalik või see takistaks. Kogu ehitus võtab niiii või naaaa nii kaua aega. Muidugi oleks tore, kui kodu oleks juba ilus aga seda kõike saab ka jooksvalt laste kõrvalt teha. Siianigi teinud :)  Kindlasti oleks paljudel huvitav lugeda sünniloo kohta. Või siis selle kohta, et kuidas nüüd 6 aastat hiljem teine sünnitus läks. Ega enam ei mäletanudki, mis see sünnitus endast kujutas ja millised valud olid. Need ununesid kiirelt, vähemalt minul. Nüüd aga uus sünnitus tuletas meelde millised need valud olid. Ma ei teagi, kas seetõttu et see oli nüüd värske kogemus ja eelmist mäletan hägusalt, aga ütleks, et seekord läks raskemalt.  Esiteks läks rasedus üle tähtaja 4 päeva, Ragnar sündis 9 päeva enne. Eelmisest korrast mäletasin, et taastumine oli üsna kerge ja kui Härra vahest ütles, et no pärast sünnitust ei jõua sa väga palju teh

Vähemalt üks aasta eesmärkidest on täidetud!

Heii taas! Kui uueks aastaks eesmärke kirja panin siis 90% olin kindel, et see on aasta kus me lõpuks saame majale uue katuse peale. 10% oli aga ikka see kõhklus ja kahtlus mis eelmise aasta ebaõnnestumisest oli tulnud. Ehkki me oleme tahtnud ehitada ilma panga abita, siis mõned asjad on nii, et me ei saa ilma. Maja välisfassaad vajab hädasti kiiret tööd millega pole aega oodata. Raha aga ette koguda ei saa ning lotot unustame koguaeg osta.. või siis kui ostame siis pigem kaotame kui võidame. Nagu mõned armastavad öelda "Iga ostmata jäetud pilet on juba võit".  Kuna ma olen Järve talu instas üsna põhjalikult kogu ehituse lahti seletanud ja päevade kaupa ehitusest kirjutanud, siis siin ma sellest suurt juttu enam tegema ei hakkagi. Kokku kulus ehituse peale 34 tööpäeva, 8 nädala jooksul. Ehituse, firmade ja hindade kohta hakkasime uurima juba eelmise aasta kevadel. Siis aga jäigi kõik asi selle taha, et meil polnud endal piisavat omafinanseeringut ja kuna meie olukord on veidi

Tagasi blogisse?

See on küll nüüd täiesti uskumatu lugu, et ma pole juba märtsi kuust saati miskit kirja pannud. 😄 Aga eks ülikiire ja üliüliväsitav aeg on olnud, vaatamata sellele et meid tabas kriisiaeg ja enamus inimesi pidi kodus olema. Tundus nagu, et nüüd kodus olles peaks aega rohkem olema aga ei, hoopis vastupidi. Ja kui juba selle järje käest kaotad, et mõni postitus aeg-ajalt teha, siis nii ta hakkabki minema. Ma ise lootsin, et päris sellist "auku" ei teki ja 1-2 postitust kuus ikka tuleb. Aga noooh.. alustame siis uuesti.  Ega peab vist tunnistama, et tänu koroonale sai mul ikkagi lõputöö kirjutatud, sest tööl lükkusid mitmed projektid edasi. Ühtepidi küll rahaline kaotus ja rikkus ära täiestiii plaanid koguda-koguda-koguda, aga teisalt suur võit, sest sotsiaalteaduste magistri diplom on nüüd käes! Mõelda vaid, ma olen kokku käinud koolis 17 aastat - Enamuse oma elust! Mis aga edasi nüüd teha? Kes minust siis saab? Ega siin on valik nii lai. Tööle võin minna nii era kui avalikku

Aiatöödest ja õue plaanidest

Heii!  Maja juures on küll tööd tohutult, aga ei oska kuskilt edasi minna või ei leia seda motti, et nt asuda taas tolmutama ja tubasid kinni kiletama. Maske ka ju pole saada ehituseks nüüd... Kevadised ilmad on aga rohkem kutsunud meid õuetöid tegema. Sügisest jäi ümber maja iga nurga peale midagi vedelema ja lõkkematerjali oli enam kui mitme-mitme jaanitule jagu.  Kui veel mäletate, siis eelmise aasta alguses sai maja kõrvalt kokku 4 puud maha võetud, blogis leiab selle SIIT . Ja need noh.. on siiani osaliselt seal, kuhu nad langetati. Nüüd oli taas hea see töö ette võtta, sest uus hein pole jõudnud veel kasvama hakata ja oksi endasse matta. Nii mõnus oli näha seda vaadet, kui kõik lõigatud sai ja oksad koristatud. Üks väike oksahunnik poole mäe peale on jäänud veel ja muidugi kogu see hunnik, mis nüüd ära lõhkuda tuleb ja riita panna. Puudest meil mõne aja jooksul puudust ei tule.  Aga lisaks sellele on väljas veel nii palju töid. Tegin ka nimekirja asjades

Varsti on meid juba rohkem

Terekest Kõigile!  Vahepeal on kõik nii kiirelt läinud.. ja siis tuli veel see koroonaviirus.. palju ma sellest rääkima ei hakkakski aga eks tõsi ole, et meiegi igapäevaelu mõjutab see tugevalt. Me oleme Ragnariga kodused juba sellest päevast alates, kui N kuulutati veel õhtul välja eriolukord ja R jäime me juba koju. Võiks arvata, et nüüd kodus saab niii palju tehtud, aga ei.  Eks seetõttu ole ka blogimine ja enda elu sotsiaalmeedias jagamine jäänud tahaplaanile, sest lisaks tööl käimisele tuleb ka magistritöö valmis kirjutada. Ja no sellega on nii ja naa. Tunneli lõpus valgus veel paistab. Mõtet mais lõpetamisest ei saa veel maha visata, võimalus veel täiesti on olemas. Aga kes teab, ehk koroona ei lasegi lõpetada. Või kaitsmine Skypes? See ka ju midagi uut.  Aga ühe uudisega oleme jõudnud kõiki üllatada küll. Näiteks on meie perre oodata pisibeebit, seda siis augusti kuus, kui kõik plaanipäraselt läheb. Varsti saab juba pool teest mindud. Juba! Hetkel võtame veel

Kahest vanast riidekapist üks uus

Majja kolides olime kõik vanad kapid välja vedanud ja polnud enam kohta, kuhu riideid panna. Seega elasime mõnda aega kastides. Idee oli ühe vana kapiga viia läbi väike uuenduskuur enne kui aastate pärast päris oma kapini jõuame. Samas ei tahtnud me teha seda ennem, kui magamistoas saab lagi tehtud. Seega lükkus ja lükkus see edasi. Lõpuks aga viskas kastidest üle ja tegime vanale kapile väikse uuenduskuuri. Lagi on loomulikult siiani tegemata. :D Vana vineerist ja lakitud kapp. Loomulikult ei tahtnud ma nii palju vaeva näha, et lakki hakata lihvima. See oleks olnud kohutav töö. Selle asemel küsisin poest, millist toodet kasutada, et ei peaks lihvima vana lakki. Selleks soovitati meile Tikkurila Otex  alküüdkruntvärvi ja see töötas ülihästi ainult ühe kihiga. Väga hästi jäi laki peale ja pind muutus karedaks. Väliselt värvisime kapi mustaks Viva Color Furniture 30 mööblivärviga, mida meile taaskord poes soovitati. Ise oleksin mati ostnud, aga nagu alati soovitatakse poes poolma

Madal õhuniiskus / Oskar õhuniisutaja

Mõni aeg tagasi ostsin meile hügromeetri, et majas õhuniiskust mõõta. Niiske meil ei ole, aga see eest väga kuiv on küll. Kõige kõrgem on mõõtetulemus olnud 31-32% aga pigem jääb 25-27 vahele. Nüüd kui väljas miinusesse läks, on õhuniiskus pigem 20-22%. Ehk kokkuvõttes väga-väga madal. Pika otsimise ja analüüsimise tulemusena otsustasime  osta Stadler Form Oskari õhuniisutaja. Pikk otsimine ja analüüs hõlmas muidugi FB ekspertide kogemusi ja soovitusi 😆 Kodus panin Oskari kenasti elutuppa, paar päeva töötas aga ei miskit. Õhuniiskus sõltus ikkagi 100% sellest mis õues toimus. Vihma ja niiskema ilma korral oli ka toas niiskem, mida külmem ja kuivem õues, nii ka toas. Loomulikult on ka keskmise suurusega seade liiga väike meie kodu jaoks, sest maksimaalselt suudab see andmete järgi niisutada 25m2 ruumi. Seega paigutasin niisutaja ümber magamistuppa ja jälgisin mis juhtuma hakkab. Õhuniiskus tõusis üsna hästi aga kuna uks oli tihti lahti ja ma ei hoidnud seda piisavalt pikalt

Magister praktiliselt tehtud

Ahh .. muideks. Ma käin veel siiani koolis. Ikka veel, eksole? Kaua võib juba ja kas see kunagi läbi ka saab. Öeldakse küll, et inimene õpib terve elu aga ega seda ei pea kohe sõna-sõnalt võtma ja ainult koolis käima .. hehh.   Aga tõesti. Ma käin veel koolis. Selle kuuga said magistriõpingud pmst läbitud, sest nüüd on jäänud ainult lõputöö kirjutamine. Ained on kõik läbitud, positiivne hinne või sooritatud tulemus on käes. Kui valida, kas käia veel 5 kuud koolis 7-8 aines või kirjutada lõputöö .. ma vist käiks nendes ainetes.  Meie viimane sügissessioon oli reaalselt kõigi jaoks kohutavalt kurnav, et enamus siiani taastuvad sellest meeletust õpimaratonist ja stressist mis sellega kaasnes. Magistri esimene aasta oli kuidagi rahulikum või jõudsid sammu pidada .. mis nüüd aga toimus, see oli meeletu. Kõige rohkem väsitasid ära ainult rühmatööd rühmatöö otsa. Kursusel tekkisid omavahel juba tülid ja probleemid nendest.  Esiteks tekkisid kindlad rühmad, kes tegid koostööd j

Ajutised lahendused ..

Heii hei!  Ma olen teinud juttu meie kaevust, planeeritud veesüsteemist, siis veidike ka sellest, et alati ei pruugi vett piisavalt olla ja väga järsku võib kaevust vesi otsa saada. Nüüd aga oleme teinud suuri täiendusi veesüsteemile ning esiteks vahetanud välja filtri (esimene kord pärast paigaldust);  lisanud kollektori filtri juurde, et jagada vett laiali rohkematesse kohtadesse; paigutanud boileri uude kohta ja mis kõige tähtsam - vedanud vannituppa dušši jaoks vee.  Ei ei, ärge nüüd valesti aru saage, meie vannituba ei ole kaugeltki mitte nii valmis, et seal dušš võiks olla. Aga pesemas tahaks käia.. seega ainus lahendus mis me suutsime välja mõelda, on duššikabiin. Meie vannitoas on hetkel põrand, mis on üsna veekartlik ja seinas osaliselt palk, osaliselt niiskuskindel kips. Seega üldsegi mitte veesõbralik keskkond. Igaksjuhuks panime põrandale linoleumi, et kui midagi maha tilgub, siis mitte otse PLP peale. Ajutise lahenduse puhul ja vettkartva ruumi puhul on k